Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Uusaeg - sarnased materjalid

parlament, 1610, maakogu, 1649, 1774, 1603, 1715, lest, viigid, kirik, iguste, 1613, stuartite, pooldajad, toorid, indiaani, kontinentaalkongress, penn, tsaariks, boriss, rimise, ppes, 1643, alamkoda, seisuste, monarhia, virginia, hollandlased, ameerikast, rootslased, 1620, nastia, raleigh, bojaaride, absolutism, kuuluks, suurele, thomas, 1826, kuberner
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Geograafilise keskkonna teooria ­ ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne) Jean-Jaques Rousseau ,,Arutlus teadusest ja kunstidest" ,,Ühiskondlik leping" ­ vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid mõistis, et selle juurde ei ole võimalik tagasi pöörduda. Rahva suveräniteed ­ võim lähtub rahvast ­ ideaalne kord vabariik. Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt.

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism ­ kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest ­ keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.

Ajalugu
512 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi ­ kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik ­ reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi ­ perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uusaeg

· 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism ­ kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid ­ protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur ­ töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur ­ töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud, kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim. Kolmas osa hispaania ühiskonnast aadel ja kirik olid täielikult vastu reformimisele. Gerilja ­ vabadusvõitlus pr ülevõimi vastu Hispaanias. Piirkondlikud juntad. Prm omakorda üritas saavutada suuremat võimu hispaania üle. Cadizi Cortes ­ eesmärk uuesti hispaanias võim enda kätte võtta ning prm välja ajada. Cortes istus koos mitu aastat 1810-1812. hispaanias kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Kuningaks Fernando VII. Katoliku kirik kuulutati rahvuslikuks religiooniks. Ühelt poolt pr

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

Valitses kasvatusoptimism (inimest on võimalik lõputult kasvatada). VOLTAIRE MONTESQUIEU ROUSSEAU valgustatud absolutism ­ konstitutsiooniline vabariik ­ võim lähtub valitseja liit filosoofidega monarhia + võimude rahvast (nad aitavad luua valitsejal lahususe teooria ­ ideaalset ühiskonda) kuningavõimu piirab põhiseadus ja parlament, eraldi peavad eksisteerima seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim VALGUSTATUD ABSOLUTISM See valitsusvorm leidis tol ajal enim järgijaid. Kui absolutismiajal sai valitseja võimu Jumalalt, siis nüüd sai rahvalt. Võimu eesmärgiks oli rahva teenimine, et saavutada ühiskonnas üleüldist heaolu

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Uusaeg

privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust,katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Martin Luther(1483-1546)oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon, TEMA VAATED:usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel,õndsaks saab ainult usu kaudu selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti,mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. Ta koostas 95 teesi mis seletasid tema vaateis. Luteri kirik riik võttis kiriku vara ja maavaldused,tähelepanu pöörati jutlustele ja palvetele,kirikutest eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid,rahvakeelne numalateenistus. TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Uusaeg

Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta ­ vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl. oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse). Guy Fawkes tahtis parlamendi õhku lasta. Charles I (1625-1649) pinged säilisid - 1628 Petition of Rights- piirata valitsejat, parlament pidi loa andma, kedagi ei tohi karistada ilma kohtuta.

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uusaeg

Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin ­ Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII ­ absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Uusaeg

1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Uusaeg

Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada Pilet 4 1. Valgustus sai alguse inglismaalt, levis enim aga Prantsusmaal. Prantsuse valgustus filosoofid on maailma kuulsad.Kõige enam mõju maailmale on avaldanud Montesquieu, kelle mõtted on tänapäeval kirjas iga demokraatliku riigi põhiseaduses. Prantsuse valgustajad a) Charles Montesquieu (1689-1755) · Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia ­ parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee ­ seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778) · Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal ­ valgustatud absolutism ­ piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Uusaeg

t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati. · Uus sõjaväekorraldus ­ Loodi nekrutitest koosnev sõjavägi, ohvitsere vene aadlike hulgast. · Uus euroopalik elulaad ­ uus ajaarvamine kristuse sünnist. · Majanduslik reform- riik hakkas sekkuma majandusellu. Hakati rajama manufaktuure ning kaevandusi, et saaks edukalt sõdida. Juurutati uus maksusüsteem ­ nimetati pearahamaksuks. Kirik allutati riigile ja patriaati ametisse ei nimetatud ja kirikut hakkas juhtima Püha Sinod (kollegiaalne 1us), See oli võrdne teiste valdkondade kolleegiumitega. Koolihariduses ­ Peterburi loodi Teaduste Akadeemia 1724. a. Peeter esimest võib põhja Euroopas nimetada sarnaseks Louix XIV. Kuna Peeter Esimene oli oma pojas pettunud tegi ta ümberkorraldusi, et keiser võib olla ka naissoost. Valgustusajastu.

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Uusaeg

20. Inglise parlamentarism ­ mida tähendavad mõisted parlamentaarne monarhia ­ parlamentalismi vorm, kus riigipeaks on monarh ülemkoda ­ tähtsamad lordid alamkoda ­ madalamad lordid toorid ­ õigusjärgse Inglismaa kuningaJamesi pooldajad viigid ­ uue trooni kandidaadi pooldajad 21. Miks puhkes Inglismaal kodusõda? Puhkes, kuna tekkisid vastuolud sotlastega. 22. Kes olid ja mida tegid Charles I ­ Inglismaa ja sotimaa kuningas aastatel 1625 ­ 1649, kes alustas Inglismaa kodusõda James I - Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastal 1603, kes ühendas Inglismaa ja sotimaa ning nimetas neid Suurbritanniaks Oliver Cromwell ­ Inglise kodusõjas sõjaline juht 23. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ­ miks? Millal? Mis põhjustas USA iseseisvumise? Nimeta 3 põhjust! Kirjelda Inglismaa ning Ameerika suhteid! AASTAL 1788 · Side inglaste ja ameeriklaste vahel nõrgenes · Kuningas suurendas makse

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Uusaeg

majanduslikke ja usulisi eesmärke. *kellel pole varandust pole riigis ka huvisid. Majandus: *monopolide kaotamine *südametunnistuse vabadus *parlamendi laiali saatmine *uus kord valimiste läbi viimises Levellerid ­ rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);"Rahva kokkulepe"-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine *talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda võis nende senistest taludest ära ajada. *Liburne nõudis tarastatud kogukonnamaade tagastamist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms Tõeliste levellerite liikumine-kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Uusaeg

1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke ­ tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? ­ Linnakod

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

UUSAEG

vaati püssirohtu ning panid seda valvama Guy Fawkesi Kuna võimud said anonüümse kirja, mis paljastas plaanid, siis plaan ebaõnnestus, kuna võimud otsisid hoone läbi ja Guy jäi vahele. Inglise kodusõda 1642-60 Põhjused: Kuninga ja parlamendi vahelised tülid Puritaanide tagakiusamine Kuninga poolt katoliiklast soosimine Charles I 1600- 1649 Inglismaa kuningriigi ja Sotimaa kuningriigi kuningas jätkas absolutismitaotluslikku poliitikat ja püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Puritaanide survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ja hukati Jagatud kolmeks: I kodusõda 1642­1646: kuningas Charles I ja parlamendi vahel II kodusõda 1648­1649: kuningas Charles I ja parlamendi vahel III kodusõda 1649­1651/1652: Charles II toetajate ja parlamendi vahel

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

UUSAEG

UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära ­ läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid eeskätt Inglismaa, Holland

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uusaeg

Uusaeg Küsimusi/teemasid kordamiseks 1. Millistest sündmustest arvestatakse uusaja algust? Miks? Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453. aastal, sest kadus maailmasüsteem mis oli tekkinud pärast Rooma riigi kokku varisemist. Kolumbuse Ameerikla avastamine 1492, sest see avaldas Eurooplaste maailmapilti. Luterliku reformatsiooni käivitamine ja Suur Prantsuse revolutsioon on vähem levinud 2. Mis on valgustus? Uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. 3. Valgustajate kuulsamad esindajad, nende vaated: a) Voltaire Peavaenlaseks pidas katoliku kirikut. Lähtus loodusõiguse teooriast, mille koaselt peab lähtuma loodusseadustest. Õiglases ühiskonnas on vabadus ja omand. Pooldas sõna ja trükivabadust. Pidas õigeks tugevat kuningavõimu kes lähtuks filosoofide nõuannetest. b) Montesquieu Idea

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

takistamatu levikuõigus. Saaremaa rüütelkonna privileegid kinnitas alles 1731 keisrinna Anna, samuti ka Pärnu ja Narva, Tartu linnade privileegid, Uusikaupunki rahus küll üldsõnaliselt seda öeldud. Uusikaupunki rahuga Rootsi loobus Balti provintsidest, 1740.a alguses Rootsi tegi katse, 1741-43 Rootsi-Vene sõda, 1743 Turu rahulepinguga taas kinnitati Balti provintside privileegid. Põhjasõja tulemused. Heinrich Claus von Fick – algselt Rootsi armees, 1715 läks üle Vene teenistusse, Peeter I olulisim lähikondlane, soosik, otseselt seotud Vene keskvõimu ümberkorraldamisega, võimuaparaadi moderniseerimisega. Peeter I jaoks oli Rootsi võimukorraldus eeskujuks. Ümberkorralduste läbiviimisel oli suur roll Fickil, kes enne ametlikku üleminekut Peeter I teenistusse kopeeris ta dokumente, mis käsitlesid Rootsi ametkondade tegevust ja ülesehitust – nende andmete põhjal toimus Vene keskvõimu süsteemide üleviimine uutele alustele

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg

Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused ­ kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid ­ piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid ­ maaviljelus, viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli ­ Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin ­ sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku sõltuvusest, sest enne usuti, et patust aitavad jumalateenistus, preesti eestpalved, patukaristuskustutuskirjad. Rikkus kui ka vaesus pani inimesi proovile ­ rikkad ei tohtinud uhkustada ja pidid olema vastuvõtlikud vaeste vastu. Vaene pidi olema kannatlik, kuid

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

"väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi.

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast. 1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

3) Tekkisid linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused 4) Hakkasid tekkima tsentraliseeritud ehk tugeva keskvõimuga riigid ( See pole omane kogu Lääne ­ Euroopale, vaid eeskätt Prantsusmaale, Inglismaale, Hispaaniale, Skandinaaviale. See ei ole omane Itaaliale ja Saksamaale nad jäid kõrgkeskaja lõpuks kindlustatuks ) 5) Tekkis seisuste esinduskogu ehk parlamendi teke. · Inglismaal tekkis parlament 1265. aastal ja Prantsusmaal 1302. aastal. 6) Feodaaltsivilisatsiooni edasitung ehk feodaaltsivilisatsiooni laienemine · Esimesena laienes edasi Pürenee poolsaarele, mis oli äravallutatud araablaste poolt. Sai alguse Pürenee poolsaare tagasivallutamine ehk rekonkista. 1492. aastaks oli Pürenee täielikult tagasivallutatud. Sel aastal läks Kolumbus oma esimesele merereisile.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustusaeg

Valitseja võis karistada ilma kohtotsusetta. Merkantilistlik majanduspoliitika. Alalise sõjaväe loomine, sõjaväe kohustuse algus. Asumaade/kolooniate rajamine. Miks ei kujunenud Inglismaast absolutistlik monarhia riik? Riiki juhib praktiliselt valitsus. Kõik riiklikud funktsioonid teostab monarh valitsuse soovitusel. Monarhi võim ei laiene seadusandlusele. Tänapäeval on monarhil Inglismaal pigem esinduslik ülesanne Kuulus revolutsioon? 1688.a ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu.Inglise kroon kuulutati vagantseks,kuigi kuningas ei kavatsenutki oma võimust loobuda,ning troonile kutsuti Willem.Willem saabus Inglismaale võimsa laevastiku ja ermeega ning James II kukutati.Inglismaa uueks kuningaks sai William III.Kuna riigipööre toimus veretult,on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Mis on õiguste bill? 1689.a võttis parlament selle vastu,mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel.

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Uusaeg II

Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform, konstitutsiooniline konflikt). -tugev oportunist. Oli saadik Pr.maal ja Venemaal, kõneosav, suutis Preisi huvid suursaadikuna alati läbi suruda. Wilhlem I ei saanud Preisi kuningaks- armee reform. Võtis appi von Rooni, Preisi sõjaminister. Eesmärk kasvatada tegevteenistujate arvu, 3-aastane ajateenistus, uued rügemendid. Relvastuse ja kasarmute jaoks on rahavaja- sõjaväereform. 1861 parlament ei kinnitanud Wilhlem I soovi. 1862 kutsus Bismarcki appi, määras ta peaministriks. Parlament ikka ei kinnitanud. Preisimaa ambitsioonid ja vastuolud Austriaga. Eesmärk polnud tugev Saksamaa loomine vaid Saksa ühendamine Preisimaa alla. 1863/4 puhkes konflikt Taani ja Saksa liidu vahel. Saksal endal polnud piisavalt armeed. Preisi sõlmis liidu Austriaga ja oldi võidukad. Schleswig-Holsteini konflikt 1863-1865 (Düppeli lahing ja Gasteini konventsioon)

Uusaeg
97 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.'ga. Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse või Saksamaale, sest nad sattusid vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga. Puritanismi ühiskondlik kandepind

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

- Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma

Eesti Uusaeg
62 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Absolutismi periodiseering Wilhelm Roscheri järgi. Wilhelm Roscher (1817–1894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. ● Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas kirik, aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio). ● Absolutismi teine järk oli õukondlik absolutism, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi)

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

kellest kohale jõudis 10 miljonit) * Algab eurooplaste väljaränne avastatud territooriumitele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat. * Reformatsioon algas, sest kiriku moraalne prezdiis oli alla käinud ­ vaimulikud rääkisid üht, kuid elasid teist ja veel ka kiriku rikkus ning kallis ülalpidamine. * Kirikus ja kultuuris toimunud muutused: lubati abielluda kõigil, jumalateenistus hakkas toimuma inimeste oma keeles, kloostrid suleti, kirik muutus sisemuselt lihtsamaks, indulgentside müük lõpetati, 7'st sakramendist alles vaid 2 (ristimine ja armualud), piibli tõlkimine rahvuskeelde, tekkis haridus; poliitikas ja majandused toimunud muutused: riik võttis kirikud üle, riigipea oli ka kirikupea, paavsti võim vähenes või lausa kadus, töö tegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seatud elueesmärgiks. * 1540. aastal katoliku kirik hakkas reformatsioonile vastupealetungi (kus feodaalide võim

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun