Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Uusaeg (26)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli nagu feodaalsele ( ?
  • Kes olid, mida tegid ?
  • Kes olid, mida tegid ?
 
Säutsu twitteris
Uusaja algus
  • Uusaja mõiste ja piirid
  • Uusaja mõiste andsid humanistid , et eristada keskaega kaasajast:
    • Keskaega nähti negatiivsetes toonides.
    • Väärtustati antiikaega.
    • Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis).
  • Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi:
    • Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453).
    • Ameerika avastamine (1492).
    • Reformatsiooni algust Saksamaal (1517).
    • Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69).
    • Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99).

    Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi.
  • Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust.
    • Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu.

  • Uusajale omased tunnused
  • Majanduses:
    • Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle.
    • Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses.
    • Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
    • Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil.
    • Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes .
    • Tulemusena tekkis industriaalühiskond – see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel.
  • Uus vaimumaailm
    • Uus maailmavaade ja ellusuhtumine:
    • Inglismaal levis puritanism – usulise ja maailmavaatelise liikumisena.
    • Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust.
    • Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne).
    • Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine – uued jõuallikad ja masinad (aurumasin).
    • Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale.
  • Riik ja valitsemine.
    • Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII).
    • 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu).
    • Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal).

  • Uusaja kursus :
  • 17.-18. kursus
  • Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815)
  • 19. saj. (1815-1900)

    Inglaste vaimumaailm 17. sajandil


  • Puritarism – kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju .
  • Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest – keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus.
    • Võimalikult hästi tehti igapäevatöid.
  • Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus.
  • Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile.
    • Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru .
    • Iseloomult vaikivad ja sünged.
    • Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud.
    • Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
    • Ümarpead – lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid .

  • Puritarismi 2 põhivoolu:
  • Presbüterlus – kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid – valitavad koguduse vanemad.
  • Independenlus – iga kogudus on sõltumatu ja iseseisev.
  • Puritarism kui opositsioon anglikaani kirikule.
  • Anglikaani kirik tegi Elizabethi ajal järelandmisi puritaanidele.
    • Tunnistati õigeks predestinatsioon.
    • Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt.
  • Sattunud vastuollu anglikaani kiriku ja kuningavõimuga, põgenes osa puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse)
  • Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks.
  • Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal
    Kujunesid välja poliitilised parteid.
  • Juhtivaks suunaks oli independenlus.
    • Toetajaskonna moodustasid ohvitserid . Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis.
    • Oliver Cromwell – sõjaväe reform – tugevdas distsipliini .
    • Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele.
    • Südametunnistusevabadust – vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta.
    • Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I ( 1649 ).
    • Independenditest said vabariigi pooldajad.
    • Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses . Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut.
  • Levellerite liikumine:
    • Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht.
    • Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele.
    • Parlament koosnegu vaid alamkojast .
    • Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik.
    • Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele.
    • Liikumise kõrgpunkt – Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha.
    • Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile.
  • Tõelised Levellerid:
    • Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad.
    • Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid.
    • Cromwelli sõjavägi ajas ka nende salgad laiali.

    Valgustusajastu


  • Valgustuse olemus
  • Valgustus oli 18. saj. tähtsaim vaimne liikumine.
    • Haritlased tahtsid oma teostega rahvast valgustada ehk harida.
    • Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks.
    • Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784).
  • Eelduseks oli teaduseareng .
    • Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust.
  • Valgustuse rajaja 17. saj. prantsuse filosoof Rene Descartes: “ Cogita, ergo sum” (“ma mõtlen järelikult olen olemas”) Kahelda kõiges, otsida tõde.
  • Valgustuse sünnimaa Inglismaa ideed aga levisid prantslaste kaudu:
    • Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad.
    • Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn.

  • Valgustuse ühisjooned
  • Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus.
    • Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks.
    • Ratsionalism – teadmiste aluseks on mõistus ja loogika .
  • Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu.
  • Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused.
    • Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule.
  • Uushumanism – eesplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega.
  • Enamus pooldas eraomandit kui inimese loomulikku õigust, mida tuleb kaitsta feodaalse vägivalla vastu.
  • Prantsuse valgustajad
  • Charles Montesquieu (1689- 1755 )
    • Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia – parlament on seaduste andjaks.
    • Võimulahususe idee – seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse.
  • Francois Marie Voltaire (1694-1778)
    • Ei uskunud demokraatiasse “Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema /tegutsema hukkub kõik.”
    • Ideaal – valgustatud absolutism – piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg , abs – Friedrich II, Maria Theresa , Joseph II, Katariina II)
    • Oli Friedrich II õukonnas.
    • Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga – üleskutse “Purustage koletis.”
  • Jean-Jaques Rousseau ( 1712 -1778)
    • Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja.
    • Ühiskonna arenguga langeb kõlblus.
    • Arvas , et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult.
    • “Tagasi loodusesse ” üleskutse
    • Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki.
    • Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu.
    • Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks .
  • Entsüklopedistid
    • 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel.
    • Kokku 28 köidet (1772).
    • Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut.
    • Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa.

  • Saksa valgustus
  • Sakslased ei vastandanud oma ideid kirikule ega usule vaid taotlesid suuremat pühadust ja vabadust.
  • Suur rõhuasetus kõlblusele ja moraalile.
  • Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi.

    Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia)
  • Louis XII ( 1610 -43) - absolutismi kujunemine
  • Võimuletulek:
    • Henri IV (Louis XIII isa) – Nantes ’i edikt.
    • Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga.
    • Kuninga nimel valitses regent ( asevalitseja ?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici.
    • Louis XII huvitus vähe riigiasjadest.
    • Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid – Habsburgide ja Hispaaniaga.
  • Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Uusaeg #1 Uusaeg #2 Uusaeg #3 Uusaeg #4 Uusaeg #5 Uusaeg #6 Uusaeg #7 Uusaeg #8 Uusaeg #9 Uusaeg #10 Uusaeg #11 Uusaeg #12 Uusaeg #13 Uusaeg #14 Uusaeg #15 Uusaeg #16 Uusaeg #17 Uusaeg #18 Uusaeg #19 Uusaeg #20 Uusaeg #21
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 497 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 26 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (26)

    Hilary1 profiilipilt
    Hilary1: Väga hea konpsekt, detaline aga pole see-eest liiga palju lohisevat juttu!
    09:34 05-03-2009
    kuujapuu profiilipilt
    kuujapuu: Oli palju kasu, suurimad tänud autorile!
    02:19 10-07-2009
    ownaid profiilipilt
    Oliver Õunaid: Väga hästi koostatud. Tänud autorile.
    00:08 25-08-2009


    Sarnased materjalid

    68
    pdf
    VARAUUSAEG
    22
    docx
    Uusaeg
    19
    pdf
    Uusaeg
    14
    doc
    Uusaeg
    27
    doc
    UUSAEG
    34
    doc
    Uusaeg
    13
    doc
    Uusaeg
    4
    rtf
    Uusaeg





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun