Facebook Like
Hotjar Feedback

Uusaeg (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism ?
  • Miks just 1750nda a paiku ?
  • Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil ?
  • Miks tekkis kaubandusvabadus ?
  • Miks sai revolutsioon aluse inglismaal ?
 
Säutsu twitteris


UUSAEG II Marten Seppel
1/4
Referaat 5-10 lk.
Eesti keeles pole midagi väga soovitada .
„Maailmaajaloo atlas “ head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge.
Enn Tarvel „Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?“ Tuna 2005 nr 3 (soovituslik)
H. Kinder , W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001
Lord Acton (1834- 1902 ) „The Cambridge Modern History“
Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt.
Pikk 19. saj (1789-1914)
Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848)
2) kapitaliajastu (1848-1875)
3) impeeriumiajastu (1875-1914)
Hobsbawn marksistlik ajaloolane , üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine .
20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991
G. M. Trevelyan, E. P. Thompson . Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased .
19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle , tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega.
Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi.
Arnold Toynbee „Lectures on the Industrial Revolution in England “ 1884. tõi käibele mõiste „ industriaalne revolutsioon
Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel . Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev ühiskond sai normiks 1870ndatel – industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830.
Leopold von Ranke (1795- 1886 )kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa. Rõhutas, et ajalugu on ainult siis väärtuslik, kui see põhineb allikatel - Positivistlik kontspetsioon.
Hans-Ulrich Wehler – Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem.
Tööstuse areng toimus samm- sammult . Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige.
Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud – natsionalism , sotsialism ja liberalism . Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena.
Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson . Tšehhi ajaloo isa František Palacky, Poolas Joachim Lelewel, kirjutas 20köitelise Poola ajaloo. Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay.
Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus ühtlane areng.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON
1789-1799
moodsa aja nurgakivi – Ranke.
Sotsiaalne revolutsioon – suured ümberkorraldused ühiskondlikus elus. Kuivõrd Pr revolutsioon oli rahvuslik revolutsioon? Üle poole elanikkonnast Prml ei osanud pr keelt. Lisaks keldi , saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani , itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes.
Prantsuse revolutsiooni ajendiks finantskriis, millega nõrk valitsus ei suutnud toime tulla. Halduskorraldus oli väga pillav, sellel lisandus kuninga ja tema õukonna pillav eluviis. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. Püüti sisse viia Louis XVI poolt uusi reforme, toimusid pidevad ministrite vahetused, kuid need reformikavad ei õnnestunud. Möödapääsmatuks muutus generaalstaatide (seisuste esinduste ) kokkukutsumine. See polnud koos käinud Prm 17. sajandist. Louis XVI nõustus generaalstaate uuesti kokku kutsuda, et finantsprobleeme lahendada. Generaalstaatide esindus valiti.
5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles . Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis – esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia . Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi vägivallatseda ning kuninga võimu peab piirama konstitutsiooniga. Kuningas siiski üritas olukorda leevendada ning saatis Versailles’i sõjavägi, et ajada rahvuskogu laiali. See ei õnnestunud. Otsutati, et põhiseaduse väljatöötamiseks peab moodustama eraldi komitee. Jällegi oli kuningas kahe vahel laveerides. Ta vallandas tollase finantsministri Jacques Necker ’i, kes oli soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks.
14. juuli 1789 Bastille vallutamine – revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla . Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi.
Lafayette oli kuulus kindral , olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette’i ka poliitikasse.
Louis XVI reaktsioon oli sündmustele laveeriv, ta kutsus Necker’i ministrikohale tagasi. Rahvas pettus Necker’is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt.
4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult aasta pärast.
26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon . Kuulutas rahva kõrgemaks võimukandjaks.
Kuna kuningas nõustus kõikide aktsioonidega, aktsepteeris rahvas kuningat. Rahvuskaart pani märgistuseks oma mütsi peale sinise, valge ja punase. Sinine ja punane olid Pariisi lipuvärvid ja valge oli Bourbonide dünastia sümbol. Kui kuningas kukutati, siis valget sellest välja ei võetud. Rahvas esitas endiselt kuningale nõudmisi. Naistemarss nõudis kuninga ja tema perekonna tulemist Pariisi. Okt 1789 Versailles’ st kolimine Tuileries’sse. Samuti tuli Pariisi rahvuskogu koos oma istungitega.
Finantskriis kehtis edasi. Järgmiseks sammuks kirikuvara konfiskeerimine. Vaimulikel lubati, et riik hakkab neid ülal pidama . 1790 a kaotatakse kõik kloostrid ja kõik vaimulikud kuulutatakse tavakodanikeks. Viidi läbi haldusreform – Prm jaotati 83 departemanguks. Välja hakati andma asignaate, millest saavad seaduslikud maksevahendid Prm-l.
Kaotati seisulikud kohtud, gildid, korporatsioonid ja monopolid. Toimus ühiskonna lammutamine . Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda. Ta sunnitakse tagasi pöörduma Pariisi 25. juunil kõrvaldatakse kuningas võimult. Tal lubatakse siiski olla kuningas edasi, kui ta kuulutab välja konsitutsiooni. Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema.
3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus.
2/4
absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia . Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas.
Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet. Järgmisel päeval ostsutas legistlatiiv, et on vaja koostada uus konstitutsioon.
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks.
22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine .
21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris.
Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma.
20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus.
Claude J Rouget de Lisle – Marseljee e pr hümn.
1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased saavutavad rinnetel edu, lüüakse preisi ja hollandi väed. Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga.
1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis.
Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas.
Suurima toetuse said Jakobiinide Klubi ehk kolmada seisuse esindus. Liidriteks Robespierre , Marat ning Danton .
Tekkis ka mõõdukam liit Žirondiinid: liidriks Brissot.
Danton kuulus radikaalsesse tiiba, kuid polnud siiski nii radikaalne kui Robespierre. Tema terrorit ei toetanud. Jakobiinide endi seas koondusid Herbertistid, eesotsas Herbert iga, kes nõudsid äärmusliku terrori elluviimist. Herbert läks tülli Roberpierrega ning kaotas pea. Pärast kuninga pea langemisega muutus ühiskonna poolehoid hulka radikaalsemakd. Roberpierre muutus väga populaarseks. 1793. a mais kukutatakse pariisi rahva ületõsusuga võimult žirondiinid. Sai alguse jakobiinide diktatuur Prm-l. Juulis tapeti üks nende liider Marat, kes oli populaarne alamrahva seas. Roberspierre nägi Marat’ surmas head võimalust lõplikuks rünnakuks rojalistide vastu.
Pariisis sai alguse terror, mis juunis ja juulis 1794 muutus eriti suureulatuslikuks, mida nimetatakse Suureks Terroriks. Kiljotiini alla saadeti u 50 tuh inimest.
Robespierre asus kõrvaldama oma võitluskaaslasi, läks tülli Dantoniga, kes vahistati ning saadeti giljotiini alla. „Revolutsioon hakkas sööma oma enda lapsi“.
Robespierre’i viimases kõnes kutsus ta rahvast üles veelgi suuremale verevalamisele – 27. juuli 1794 9. termidoori riigipööre. Aasta sai alguse 21. septembril. Uus kalender. Kuu nimetused olid samuti uued. Pärast jakobiinide kukutamist tõstsid pead jällegi rojalistid . Troonitaotlus langes Louis XVI pojale ning vennale .
5. okt rojalistide ülestõus, mis surutakse maha. Mahasurumist juhtis Napoleon Bonaparte, kes sai diviisi kindraliks. Prm-l toimub ühiskonna pidev korrastamine.
31. okt 1795 Esimene Direktoorium .
9-10 nov 1799 Napoleoni 18. brümääri riigipööre – Prantsuse revolutsiooni lõpp.
Prantsuse revolutsioon kestus 10 a.
15. dets 1799 Konsulaadipõhiseadus. Napoleon saab üheks kümnest konsuliks.

NAPOLEON ( 1769 - 1821 )
Sündis Korsikal paljulapselises perekonnas. Õppis pr keele ära hiljem. Kui pariisis puhkes revolutsioon, oli ta juba jõudnud pariisi. 1784. a oli ta läinud pariisi kõrgemasse sõjakooli.
Ta saadeti revolutsiooni ajal Itaaliasse. 1796-1797 saavutas suuri võite Austria üle.
1797 Campoformio rahu Austriaga, mis lõpetas kogu prm vastu moodustunud koalitsiooni sõjad. Soovis vallutada Aasiat. 1798 -1799 Asus 400 laevaga vahemerd ületama. Inglismaa saatis admiral Nelsoni vahemerele, takistamaks Napoleoni retke Egiptusesse . Napoleon juhtis oma laevad Nelsonist mööda, jõudis Egiptusesse, kus lõi puruks egiptlaste väed. Suudeti vallutada Gaza ja Jaffa. Osmani impeerium kuulutas Prm-le sõja. Venemaa tungis põhja-itaaliasse, mis pani surve alla prm väed. Napoleon oli sunnitud tagasi pöörduma – ta jättis oma armee egiptusesse. Rahvas võttis teda juubeldades vastu. Napoleon kindlustas veelgi oma võimu. Egiptusesesse jäetud sõjavägi sai lüüa briti vägedelt. Sisuliselt lõppes egiptuse sõjakäik kaotusega. Samas polnud see edutu kultuuriga. Napoleon võttis kaasa teadlasi egiptusesse, kes hakkasid egiptuse kultuuri euroopale vahedama. Egiptuse vana kultuur muutus taas tähtsaks euroopas.
Toodi tagasi kivi, kus peal olid hieroglüüfid jne – Rosette kivi.
Ta oli huvitatud prm-l anarhia lõpetamisest ja tugeva keskvõimu kindlustamisest . Ta soovis ka kindlustada enda võimu. 1799. a sept läheb kogu võim esimesele konsusele ehk Napoleonile. Napoleoni toetus oli väga kõrge. Napoleon püsis võimul uute võitudega välisrindel. Napoleon langes ka Leipzigi ja Waterloo lahinguväljal.
Oma vimu kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe paavstiga Pius VIIga. Ta ei andnud kirikule tagasi maid, mis oli ära võetud.
1802 muudab napoleon konsoli võimu eluaegseks.
18. mai 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. Sellega oli ta kindlustanud võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele.
1792-1797 Esimene koalitsioon (austria, preisi, SB, holland , hispaania )
1799-1802 Teine koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov’i. Ta saavutas itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks.
Pärast venemaa lahkumis ülekaal jälle prm poolel. Prm võitis suure Marengo lahingu. Sama nime kandis ka napoleoni hobune.
1805 Kolmas koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria.
21. okt 1805 Trafalgari lahing
2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa- Rooma keisririik . Austria suur kaotus.
1805 Pressburgi rahu Austriaga.
1806 Neljas koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Preisimaa sai suure löögi. Juunis 1807 lõi napoleon Friedlandi lahingus Venemaad. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad – SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa.
Juuli 1807 Tilsiti rahu. Sõlmisid napoleon ja Venemaa Keiser. Poolamaast andis napoleon tüki Aleksander I-sele.
Oluline, et Aleksander I nõustus ühinema SB vastase kontinentaalblokaadiga. Napoleon nõudis, et ka rootsi astuks blokaadi Venemaa mõjutusel. Lisaks Tilsiti rahule sõlmiti ka salaprotogollid - samm diplomaatia vastu. Napoleon lubas Venemaale Soomet enda valdusesse võtma, soome kuulus sel ajal rootsi alla. Aleksander I kuulutas rootsile sõja, lõppedes Aleksandri võiduga Rootsi üle, soome sai autonoomia .
Salaprotogollid peideti ära.
Pärast Tilsiti rahu suunas Napoleon oma pilgu Hispaaniasse. Enne seda oli prm-l head suhted hispaaniaga, eriti Carlos III-ga. Hispaania astus prm-ga sõprussuhetest välja. Carlos VI polnud enam nii suur Prm poolehoidja. Manuel Godoy oli see, kes hakkas tegelikult asju ajama, sai peaministriks. Godoy katkestas sõja Prm vahel, kuna leidis, et koalitsioon prmga võib talle kasulik olla. Sõlmis san il de fonso rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu. Godoy ründas Portugali, kes oil liidus Inglismaaga. Hispaania tegevus hävitas kõvasti inglismaad, kes hakkas omakorda survet avaldama hispaaniale.
1805. a hakkas hispaania ühiskond aru saama, et liit napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui prmaga liidus olla. Hispaania ühines kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu.
Napoleon ise Hispaaniast ja Godoyst lugu ei pidanud ega usaldanud. Lootis hoopis, et hispaania muutub koos portugaliga Prm alla kuuluvaks riigiks. Hispaanias oli 100 tuh pr sõjaväelast. Väejuht Murat tungis Madriidi – Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud , kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim. Kolmas osa hispaania ühiskonnast aadel ja kirik olid täielikult vastu reformimisele.
Gerilja – vabadusvõitlus pr ülevõimi vastu Hispaanias. Piirkondlikud juntad. Prm omakorda üritas saavutada suuremat võimu hispaania üle. Cadizi Cortes – eesmärk uuesti hispaanias võim enda kätte võtta ning prm välja ajada. Cortes istus koos mitu aastat 1810- 1812 . hispaanias kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Kuningaks Fernando VII. Katoliku kirik kuulutati rahvuslikuks religiooniks. Ühelt poolt pr ülemvõim, teisalt hispaania vastupanu. Napoleon ei suutnud saavutada hispaania üle lõplikku kontrolli.
Prmle muutus sõjategevus liiga väsitavaks – sõdis mitmel rindel.
1813 . a sõlmis napoleon Fernando VII-ga lepingu, millga Fernando sai uuesti võimule.
1808-1809 Viies koalitsioon (SB ja Austria). Austria sai jälle lüüa Wagrami lahingus.
1812 a sõjaretk Venemaale (Rein Helme . 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn 1990)
pärast napoleoni kaotust venemaal moodustati:
1813 Kuues koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania ja Portugal )
napoleon saadeti peale 1813 a Lepzigi lahingut eksiili. Troonile sai Louis XVIII .
20. märts 1815 marssis Napoleon pariisi ja sai uuesti keisriks 100 päevaks „Vive l’emereur“
1815 Seitsmes koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania, Austria)
18. juuni 1815 Waterloo lahing. Napoleon kaotab. Teda ei võta pariisis enam rahvas vastu. Britid saadavad ta 17. okt 1815 St. Helena saarele .
Napoleon pani aluse euroopa uuele korrale. Siiski ei saanud temast euroopa ühendajat.
8/4
POLIITILINE RAAMISTIK 1815-1848
Poliitilise kaardi joonistas paika pariisi rahukonverents. Enne seda:
30. mai 1814 Esimene Pariisi leping. Võimul Louis XVIII. Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse , nagu see oli olnud 1792. a. Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat.
20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a.
Viini Kongress 1. nov 1814 – 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad . SB esindas Wellington.
Diplomaat Klemens Wenzel Metternich – väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia kunigriigis ja Itaalias. Bourbonidel ja Habsburgidel lubati taastada oma autoritaatne võim.
SB kõige suurem võitja – Malta, Ioonia saared, Prm kolooniatest Mauritius, Sri Lanka jt. Preisimaa sai pool Saksimaad ja Rheinimaa ja Vestfaali. Austria sai tagasi oma Itaalia valdused . Austriale anti Saksa Liidus 1815 – 1866 juhtiv roll. Venemaa ei saanud Euroopas otseselt ühtegi valdust juurde, talle kinnitati Soome ja Bessaraabia. Rootsilt võeti ära Soome, seda üritati kompenseerida Norraga, mis võeti ära Taanilt. Taani oli hakanud toetama kontinentaalblokaadi SB vastu. Venemaale anti juhtroll Püha Liidus – Aleksander I initsiatiiv 26. sept 1815. esimene rahuorganisatsioon maailmas.
Kõige ägedam Kreeka vabadusvõitlus.
Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni – kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim.
Ultra - rojalistid – prm 1814. a põhiseadus nägi valimisõigust ette ainult 100 tuhandele kodanikele. Võimule pääsesidki ultra-rojalistid, kes olid veel rojalistlikumad kui kunginas ise. Ultra-rojalistid leidsid , et prmd peaks valitsema kuningas, kelle võim oleks sama suur, kui enne pr revolutsiooni. Louis XVIII suri ning troon läks üle krahv de Bourbon –Artois’le (Charles X) – Louis XVI ja Louis XVIII vend. Oli väga tagurlik , ega meeldinud rahvale. Katoliku kiriku uus tõus, jesuiitide ordu. Samuti hakkas Charles X tagasi maksma hüvitisi aadlikele ja kirikule, kes oli Pr revolutsiooni aeg kaotanud oma vara. Hakkas piirama ka ajakirjandust. 1830. a võttis vastu Juuli korraldused – saatis laiali alamkoja, kaotas trükivabaduse. Toimus revolutsioon, mille tulemusena oli Charles X sunnitud põgenema SBsse. Troonile Louis Philippe Orleans – Roi Citoyen – pankurite suurajastu. Kodanike kuningas, kes kaotas kohe juuli korraldused. Samas hakkas ka tema muutuma ebapopulaarsemaks, sest ei pööranud alamrahvale tähelepanu. Bourbonid saadeti lõplikult pr troonilt minema.
KREEKA VABADUSVÕITLUS. Kreeka kuulus Ottomani impeeriumisse. Kreeka oli kristlik riik, türgi moslemi riik, mistõttu just usupinnalt kehtestati kreeklastele suured maksud. Alates 14. saj türgi võimu tõttu muutis kreeka üsna vaeseks agraarpiirkonnaks. Iga 5. poisslast pidi kasvatama sunniviisiliselt moslemiks, sest ta pidi teenima Türgi sõjaväes. Praktiliselt kogu kreeka oli türklaste võimu all. Ioonia saared olid ainult itaallastel, hiljem SB. Need said vabadusvõitluse idee tugipunktiks. Teiseks tugipunktiks Venemaa – Odessa ja Peterburi. Türgis endas konstantinoopolis suur kreeklaste tugipunkt – Fanar, kus olid põhiliselt rikkad kreeka perekonnad – fanariootid. Kreekas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Uusaeg #1 Uusaeg #2 Uusaeg #3 Uusaeg #4 Uusaeg #5 Uusaeg #6 Uusaeg #7 Uusaeg #8 Uusaeg #9 Uusaeg #10 Uusaeg #11 Uusaeg #12 Uusaeg #13 Uusaeg #14 Uusaeg #15 Uusaeg #16 Uusaeg #17 Uusaeg #18 Uusaeg #19 Uusaeg #20 Uusaeg #21 Uusaeg #22 Uusaeg #23 Uusaeg #24 Uusaeg #25 Uusaeg #26 Uusaeg #27 Uusaeg #28 Uusaeg #29 Uusaeg #30 Uusaeg #31 Uusaeg #32 Uusaeg #33 Uusaeg #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 256 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor madli toom Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (3)

Globetrotter profiilipilt
Globetrotter: Põhjalik konspekt. Kuivõrd eksamiks ettevalmistamiseks ei ole eriti head kirjandust, on konspektist abi.
16:20 23-08-2013
t2ring profiilipilt
t2ring: Väga hea, mahukas materjal. Eksamiks õppimisel oli abiks.
13:30 01-06-2013
oruke profiilipilt
oruke: oli abiks, asjalik
17:59 15-09-2013


Sarnased materjalid

19
pdf
Uusaeg
68
pdf
VARAUUSAEG
27
doc
UUSAEG
22
docx
Uusaeg
44
doc
Uusaja konspekt
21
doc
Uusaeg
64
doc
Uusaeg II
14
doc
Uusaeg



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun