Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Uusaeg II - sarnased materjalid

prant, napoleon, konst, armee, konstitutsioon, preisimaa, hisp, äga, kodanlus, iseseisvus, konstitutsiooni, suurbritannia, hispaania, reform, suremus, koloniaal, holland, trooni, bismarck, põhiseadus, parlament, rahuleping, jakobi, kolooniad, kommuun, sõjad, terror, 1812, britti, prob, näljahäda, jakobiinid, kutuzov, kapital, oldi, mehhiko, kartu
thumbnail
44
pdf

Uusaeg konspekt

Esimese reformina kehtestati rahvuslikud töökojad üle Prantsusmaa, mille eesmärk oli leida riikliku vahenduse läbi tööd inimestele. Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 ­ võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 ­ valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid volitusi, mis ei läinud läbi ning aasta lõpus kuulutas end hoopis keisriks ja tast sai Napoleon III

Uusaeg
22 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Uusaja konspekt

kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim. Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon

10 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Uusaeg kordamine

Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja ­ vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad

Uusaeg
77 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

Piirkondadest tõuseb esile Atlandi rannik. Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult. Absolutismi tunnused: 1. Riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja (valitseja sai võimu Jumalalt, peab ainult Jumalale aru andma) 2. Ühtsus ­ üks kuningas, üks usk, ühed seadused (terves riigis), üks valitsuskeskus (kogu riiki juhiti pealinnas vastavalt valitseja tahtele), üks valitsus 3. Alalise armee loomine, mis tõi kaasa ka sõjaväelise kohustuse kehtestamise (enne seda oli raske ratsavägi, palgaarmee) ­ see tuli odavam, see oli võimalik saada ka suurem kui palgaarmee ning alaline armee oli ka võrreldes palgaarmeega ustavam. Need, kes olid sõjaväkke sattunud, pidid seal teenima kuni vanaduseni või invaliidistusemiseni. 4. Ametnikkonna kujunemine ­ et riiki hallata, oli tarvis ametnikke. Neid

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Nimetu

(Saksamaa keiser ja Hispaania kuningas) 4.Oma võimupiirkonna laiendamine Saksamaa aladele ja suurruugi staatuse taotlemine (Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) ­ Imperialism Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618 ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23) - Võidavad Kat. - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht) - Valgemäe lahing 1620 Praha juures Tulemus: 1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile 2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt 3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht 4. Reformeeritud tsehhid putustati täielikult.Böömimaal algab rekatoliseerimine ja Saksastamine ning böömimaa muutus Habsburgide pärilikuks pärisvalduseks (liideti Austriaga) II Taani sõda Põhja-Saksamaal (1625-29) - Kat

113 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Uusaeg

° Pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks Riigipäeva ülesandeks jäi ka käsitöönduse korraldamine. Suveräänsusõiguste andmisega hakkasid esile kerkime Saksamaa, Brandeburg, Baieri jt. Brandeburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Brandeburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm (Suur kuurvürst). Majanduslikult toetas põllumajandust, kindlustas manufaktuure (20 000 hugenotti). Riigi rahvusvahelist kaalu tõstis suure ja hea väljaõppega armee loomine. (1675. Rootsi vägede purustamine) Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740 Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa.

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Aastal 1556 sai Hispaania kuningaks keiser Karl V poeg Felipe II(valitses kuni 1598). Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli katoliiklane. Tema valitsus ajal jõudis Hispaania tippu, hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Hispaania riietus ja kombed said maailmamoeks. Välispoliitikas toetas Felipe II kõigutamatult vastureformatsiooni ­ 1558 aastal saatis Hisp kunigas oma laevastiku, Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Hispaania kohalolekut oli tunda kogu toonases Lääne-Euroopas. Pärast Felipe II surma algas Hispaania kiire langus ­ saabus donquijotelik ajastu. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima, kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit ­ risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Uusaeg

Sõjaline ülekall läks parlamendi toetajatele. Edu saati Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independi ei toetanud ühtki riikliku religiooni. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648.aasta detsembris Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse. 1649. aastal Charles I hukati. Cromwelli diktatuur. 19.mail 1649 kuulutati inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis armee toel. Inglismaal kehtis sõjaväeline diktatuur. Cromwell ise nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Keelatud oli tantsimine, teatris käimine ja tärgeldatud krae kandmine. Kui Cromwell märtsi 1658 aastal ootamatult suri, tuli rahvas Londoni tänavatele tantsima. 2) Usa 19 saj Põhja ja lõuna sõlmprobleem oli orjus. Lõunas olid suured istandused kus orjad olid põhi tööjõuks. Põhjas , aga tegutsesid rohkem väike farmerid , kes üritasid omal käel toime tulla.19

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised omandasid idast võtteid, matkisid stiili; kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, kangelaslugude kirjapanek, kangelaseeposed ­ Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"; 8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd ­ kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule ­ vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid ­ Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

· Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748): · Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63). c) (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised: · Jagajad: Austria, Preisimaa, Venemaa. · Austria sai Galiitsia, koos Krakovi linnaga. · Poola lakkas olemast. 4. Ungarlaste vabadusvõitlus a) Kurutsid ­ ungari vabadusvõitljead · 1678 ülestõus, loodi iseseisev riik, kuid mitte kauaks (1685). b) Uus ülestõus (vabadusvõitluse kõrgaeg) 1703-1711 · Juhiks oli Ferencz II Rakoczy. · Vabastati Ungari ja Transilvaania. · Habsburgid tagandati Ungari troonilt. · Nõrkuseks oli venitamine pärisorjuse kaotamisega.

Ajalugu
512 allalaadimist
thumbnail
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

Palestiina ja lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni). Assüüria valitsejad ajasid seejuures rahavaste segamise poliitikat – küüditamised ja ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Euroopalased üritasid enda kontrolli alla saada ka relvaäri, sest nõudlust on alati. 1890. a võeti aga vastu Brüsselin konvensioon, et relvaäriga võidelda. Euroopa riigid leppisid omavahel kokku, et aafriklastele relvi ei müüda, aga muidugi ei peetud sellest alati täiesti kinni. Üks väga mõjuvõimas relv oli Maximi kuulipilduja, mida 19. saj lõpul väga palju Aafrikas katsetati. See leiutati 1883. a, aga seda oli tarvis katsetada – selleks olid koloniaalsõjad ideelased. Briti armee kasutas seda teadaolevalt esmakordselt Rodeesias 1893.-1894. a. Briti koloniaalvägedest hukkus siis umbes 40 inimest, põliselanikke umbes 5000. Eriti tõhus oli see teises Inglise- Buuri sõjas. Lisaks on igas vallutuses oluline psühholoogiline moment ning aafriklased polnud valmis nii kiireteks muutusteks kui need 19. saj lõpus toimusid. Nad olid sajandeid enam-vähem rahumeelselt eurooplastega

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

mida pidevad valitsuste vahetused veel enam süvendasid. Itaallased olid lõhenenud mõõdukateks ning natsionalistideks. Poliitiliselt aktiivsed sõjaveteranide ja –invaliidide liidud, milles on ühendatud vägivalla ülistamine, kodumaatuse tunnetamine ja rahvuslikud tunded. Endine sotsialist Mussolini rajab 1919. aastal poliitilise võitlusüksuse, mille eesmärkideks saab agraarreform, kirikuvarade konfiskeerimine, sõjaveteranide abistamine. Kodanlus toetab fašiste hirmust kommunistliku revolutsiooni ees, kuna parlamentaarne demokraatia ei tule kommunistidega toime. Fašistliku partei loomine 1921. aastal toob kaasa vägivallaaktid ja ähvardused oponentide vastu. Fašism läheb peale nii töösturitele kui ka sõjaväele. 1922. aasta 28. oktoobril nn marss Rooma, mille järel teeb kuningas Mussolinile ülesande moodustada valitsus, mis koosneks fašistidest ning neile lähedaste vaadetega poliitikutest

Ühiskond
27 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu
592 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

tegemistes. Perikles: "Inimene, kes ei tunne huvi avalike asjade vastu, on kasutu" ja ,,Kuigi vähe on poliitika algatajaid, oleme me kõik poliitika üle otsustajad" (nagu kokandust võivad osata vähesed, kuid toidu maitsvuse üle saavad otsustada kõik) Kõik väärtuslik, ihaldatav ja loov, põhimõtteliselt kõik, mida inimene teeb, teeb ta linnas, polises. Inimene on polise loom (kr zoon politikon, võib öelda ka ühiskondlik olend). Aristoteles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine (poliitiku-amet) polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus küllaltki regulaarselt iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei ostud endale ameteid, vaid kõigil on võrdne võimalus

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uusaeg

Bradenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · Bradenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhem (nimega Suur kuurvürst) o Arendas põllumajandust, piimakarja pidamist ja aiandust o Turustamisvõimaluste loomiseks pani rõhku kanalite ehitamisele o Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle o Manufaktuuride kindlustaiseks oskustöölistega kutsus ta riiki hugenotte, kes olid põgenenud. o Lõi suure ja hea väljaõppega armee. · Järgmine kuurvürst oli Friedrich III o Surus läbi enda kuulutamise kuningaks 1701 aastal o Temast sai Preisi kuningas Friedrich I o Tõi õukonda palju kunstnikke ja teadlasi · Preisi pealinnaks sai Berliin. · 1700 ­ asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhem I (1713-1740) (nn Sõdurkuningas) o Lõi tohutu sõjaväe o Juurutas marsisammu

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
5
docx

UUSAEG

autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur ­ hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 ) · Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks. · Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu ,, Tsiviilkoodeks ,, ­ inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist. · 1804 ­ lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Uusaeg

Kirjelda nende võimuloleku aega! Mis oli ,,Suur terror"? Jakobiinid pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslikkust, nad tõusid 1793 aastal Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri. ,,Suur terror" oli Jakobiinide pealetung, mille käigus tapeti lihtrahvast. 35. Mis olid revolutsioonisõjad? Miks need puhkesid? Kelle vahel? Revolutsioonisõjad olid aastatel 1792 kuni 1802, mille käigus sooviti taastada monarhia. Euroopa riikide ja Prantsuse valitsuse vahel. 36. Kes oli Napoleon Bonaparte? Mida ta tegi? Millal ja kuidas haaras ta võimu enda kätte, millal ja kuidas sai ta keisriks? Miks oli ta rahva seas populaarne? Milliseid muutusi korraldas Napoleon Prantsusmaal pärast võimuletulekut? N. Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Kes surus maha rojalistide mässukatse. 37. Mis olid Napoleoni sõjad? Millal need toimusid? Kelle vahel? Nimeta olulisimaid lahinguid!

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Nimetu

· 1776 sõja pöördepunkt Saratoga lahing (NY): ameeriklaste võit ja SB alandav kaotus (ameeriklased said 5 800 sõjavangi) ... alles seejärel Euroopas levis arvamus, et ameeriklased võivad võita. Vabatahtlikud ja ameeriklaste välisliitlased · Ameeriklaste vabadusvõitlus innustas paljusid valgustusajastu eurooplasi · Vabatahtlikud nt: Prantsuse kindral markii La Fayette, Preisi kindral vpn Steuben (Mõlemad olulised Washingtoni armee koolitajad) Poola vabadusvõitleja Kosciuszko. · Prantsusmaa oli aastast 1776 alates toetanud ameeriklasi majanduslikult (relva ja laskemoonaga) · B.Franklin oli ameerilaste saadik Prantsusmaal: otsis aktiivselt tuge Välisliitlased · 1778 sõlmis abs. Prantsusmaa poliitlilise liidu vabariikliku P-Ameerikaga: Iseseisvuse tunnustamine ja kaitseleping ehk sõja sõja jätkamine koos seni kuni SB

52 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

komiteesid, kes kontrolliks ohvitseride tegevust, kaotati ära ka senine karistuste süsteem, likvideeriti ka surmanuhtlus rindeväeosades. Sellest haarasid kinni kõik väeosad nii tagalas kui rindel, komiteed sekkusid otseselt lahingutegevuse juhtimisse, mitmel pool sõdurid pidasid miitinguid, suurenes plahvatuslikult desertööride arv, algasid vennastumised sakslaste ja austerlastega. Algas Vene armee täielik laostumine, 1917 II pooleks Vene armee polnud enam sisuliselt lahinguvõimeline. Sellistes tingimustes, nähes, mida armees tehakse, mis revolutsioon on teinud, deklareeris sõjamin Gutškov 1.mail, et tema ei saa enam vastutada sõjapidamise eest ning astub tagasi. Tekkis vajadus valitsusremondi järgi. 6.mail astus ametisse AV II koosseis. Peamin oli jätkuvalt Lvov, koha säilitasid veel 8 ministrit, kaasa tõmmati ka 6 uut ministrit. Toimus jõudude

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u. 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8. armee (0.2 mln. meest juhataja P. von Hindemburg) lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus (26.-30. august) Vene 2. armee (kindral A.Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0.7 mln. meest)¹ Austria-Ungari väe (u. 0.85 mln. meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3.sept Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg III

· Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad­ Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny. · Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia­ kasutati ideoloogiana katoliiklust, mis pidi põhjendama traditsiooniliste suhete säilitamist­ juhtis perekond Guise, eesotsas armee ülemjuhataja Francois de Guise'i ja tema vend Charles de Guise. Rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, veel teravam oli vaenujalg omavahel vaenujalal. · Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile­ liikmeskonna valisid kogudused, kaotatud oli kiriklik hierarhia. Luterlaste eeskujul: hugenottide vaimulikele sai kohustuslikuks lihtne must kuub. TEEL KODUSÕDADELE · Usulised erinevused valmistas ette ususõdade puhkemist.

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

ajal. 19saj avastati sakslasi ühendav tegur ­ saksakeel. Pärast seda avastust tekkiski idee, et kõik Saksa alad peaks moodustama ühise Saksa riigi. See, et Saksamaal on tugev keeleline, kultuuriline aluspõhi võib rääkida tugevast kultuurirahvuslusest. Selle juures on olulised keelelised tegurid ja üldjoontes kultuurirahvusluse esindajatel ei pruugi poliitiline rahvuslus niivõrd olulist rolli mängida. Kuna Saksamaal peamiseks ühendajaks on Preisimaa, siis see hakkab ka oluliselt mõjutama ühinenud Saksamaa identiteeti/vaimsust. Preisimaal jääb vahele demokraatia areng, ja Preisimaa vaimne pärand kandub üle Saksamaa vaimsustunnetusele. Ühinenud Saksamaal ei kujunda rahvusidentiteeti rahva ühine poliitiline osalus. Ühinenud Saksa keisririigis ei ole demokraatiat ega parlamentarismi kuni II maailmasõja lõpuni. On küll riigipäev jne aga keiser ei pea sellega tegelikult üldsegi arvestama.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 ­ väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud:

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

Jääb saksa kontekstis marginaalseks, liberalism oli esindatud neis piirkondades, mis piirnesid Prantsusmaaga või Inglismaaga tihedas kontaktis olevad vabad linnad (Hamburg, Bremen), kuid kandvat jõudu neid pole. - Rahvuslik ühtsus. Esialgu liberaalide loosung, mis suunatud Saksa monarhiate vastu. Võetakse aga rahvuslusena üle konservatiivide poolt. Muutub Preisi käsitluses põhiliseks argumendiks liberalismi vastu (liberalism takistab Saksamaa rahvuslikku ühendamist). Napoleon, kes allutab kaudsemale poliitilisele kontrollile viib läbi poliitilise reformimise Saksamaa, kaotades väiksemad riigid ja ühendades need Rein Liitu. Preisi riigi tugevnemine ja soov teiste alade ühendamine enese alla, põhjustatuna enda sõjalisest tugevusest. Toimub nö ideoloogiline kaaperdamine. Preisi kuningakoda võtab võimu üle ja vastandab end liberaalide ideedega, rõhutades enda tugevust ja ühendatud Saksamaa tugevust.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Itaalia linnriigid. Vahemerekaubanduse pealt rikastuvad iseseisvad linnriigid tekkisid umbes 11.-12. saj. Nendele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias. u 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12 saj. algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga Melfi konstitutsioon 1231 Sitsiilia kuningas ja S-R keiser Friedrich II koondas kokku Sitsiilias kehtivad seadused ­ loodi ametkonnad, seadusandlus, riiklik monopol ja otsesed ning kaudsed maksud Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Friedrich II pojapoeg. Nõustus saama paavsti vasalliks. 1258 Manfred kukutas ta Sitsiilia troonilt. 1268 üritas ta Sitsiilialt Anjou Carlolt tagasi vallutada, vangistati ja hukati. Ta oli viimane Hohenstaufen. SitsiiliakunnFIIpojapoeg-ÜritasSitsiiliatsaada-hukati

Keskaeg
28 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

Ajalugu
254 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun