Uusaeg II (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miski. mida kodanlus nõuad ?
  • Millal kui pika aja jooksul tööstusrevolutsioon aset leidis ?
  • Kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus ?
  • Millal tekkisid rahvused ?
 
Säutsu twitteris
Uusaeg II (Marten Seppel)
Märksõnad ja teemad
Kevad 2015
Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni
Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused
Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast.
Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent , majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine , protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid , kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused , hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused.
Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi
Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist . Marx ’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos
Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse.
Euroopa keskne lähenemine , Ameerika revolutsiooni tähtsus.
Vana kord“ ( Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni /seaduste vajalikkus
Prantsuse revolutsiooni põhjused:
1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun. Marie Antoinette- peeti lõdvaks ning tühiseks naiseks , Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides- sõjad tõid vaid kahju ja kaotusi(Louis XV), suur võlg , sõjaväe ja ohvitserkonna demoraliseerumine, Louis XVI polnud enam lojaalset sõjaväge, sõjavägi läks suures osas rahve poolele üle; Ameerika revolutsiooni mõju- Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada
2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis - õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad ; üha kasvav miinus riigi eelarves
3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised),
4)ideoloogilised ( valgustuslik kriitika, „ despotism “ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast.
Prantsuse revolutsioon
Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus ( keskklass , tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud , ettevõtjad , pankurid, kirjastajad, kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi linnades, kuid polnud ajalooliselt linnakodanikud(kuid jõukamad, kui need kelle käes võim oli), pm kapitalistid.
Haritlaskodanlus- arstid, ajakirjanikud, advokaadid, professorid, nende arv üha kasvas, olid ülikoolis käinud
kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. - aadel - ja vaimulikkond ise polnudki revolutsiooni vastu- väga paljud neist läksid kodanilike ideedega kaasa
Joseph Sieyčsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" - kodanlus on KÕIK. aga poliitiliselt mitte miski. mida kodanlus nõuad?- saada millekski.
Prantsuse revolutsiooni puhkemine: Generaalstaadid- üldine maaseisuste esinduskogu.(üle 150a polnud koos käinud). Kokku tuli 1200 saadikut, 1/4 aadlike, 1/4 vaimulikke, 1/2 kolmasseisus. Kolmandalt seisuselt tuli nõue, et hääled loetak isikute, mitte seisuste kaupa. Rahvuskogu - 17.juuni 1289 3.seisus kuulutas välja oma rahva esinduskogu. Ütlesid, et nende sõna on kõrgem, kui kuninga oma. Louis XVI saatis nad laiali. RK liikmed kogunesid ballimängussali Versaille ’s lubaduseks kokkujääda nii kauaks , kui põhiseadus on vastuvõetud. Hakkas pöörama tähelepanu abi andmisele vaestele, annetamist peeti patriootiliseks tegevuseks. Necker - finantsminister, kelle Louis XVI vallandas(Necker oli saavutanud rahva poolehoiu). Tema vallandamises nähti vastu sammu kuninga poolt. Levisid kuuldused, kuninga sõjavägi koondub Pariisi ümber(alusetu); Bastille ' vallutamine - 14.juuli 1789, Bastille oli kui despotismi sümbol, mida rünnati ja purustati tormijooksuga. Peetakse revolutsiooni alguseks, kui hakkasid toimuma reaalsed sündmused. Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard- 15.juulil moodustati Rahvuskaart, mis oli sõjaväeline org., mis organiseeris vabatahtlike, ülemjuhatajks sa Lafayette(rahva seas armastatud ).
Louis XVI tegevus. 1790ndateni jäi kuningas kohale, kutsus Neckeri tagasi
Feodaalõiguste ja -privileegide tühistamine (4.aug.1789), kiriku ja vaimulike seisund ja vara. 1789 feodaalsed privileegid kaotati, nii kun. kui aadliseisus tuli sellega kaasa. Novembris likvideeriti kõik kiriku maad, sissetulekud, varad - rahav heaks. 1790. kaotati kõik kloostrid , vaimulikud muudeti tava kodanikeks.
Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon . 1789, võttis vastu Lafayette. Pr.revolutsiooni ideoloogia keske etikett . rahvas on kõrgem kui võim; õigus vastuastuda rõhumisele. Väga sarnane Ameerika deklaratsioonile.
Kuninga kolimine Versailles 'st Tuileries lossi - nõuti, et kun. oleks rahvaga koos
naiste marss Versailles’sse- näljamarss
Louis XVI ja konstitutsioon . Louis XVI kõrvaldati positisioonilt, kuid 16.juulil 1791 määrati tagasi, et saaks vastu võtta konstitustiooni. Võeti vastu konstitutsiooniline monarhia .
Seadusandlik Korpus (Legislatiiv).
Louis XVI kukutamine (Louis Capet ). 1792 lõplik kukutamine. Mais saadeti laiali kun.ihukaitsevägi. Juunis tungis rahvas plaeesse. Talle tõmmatu pähe früügia müts. Kun.mängis mängu kaasa. 10.augustil tungis rahvas taas lossi võttes vangi kuninga koos perekonnaga- lõplikult kukutatud. Talle anti kodanikunimi Louis Capet.
Sankülotid .  Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid. Olles lihtrahva hulgast pärit, kandsid nad pikki pükse, samas kui jõukamad mehed tavatsesid käia kitsaste põlvpükstega.
Giljotiin ja revolutsioon muutub veriseks ( Lavoisier ). 1792 hakkas vihisema ka giljotiin. Esimene poliitiline ohver oli sõjaväelane, kes kutsus üles kun.kaitsma. Antoine Lavoisier oli üks kuulsamaid, kes saadeti giljotiini alla- kuulus keemik , võttis osa revolutsioonilistest sündmustest, jäi kuni surmani truuks teadusele.
Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 22.sep kuulutas Rahvuskonvent välja Prantsusmaa Vabariigi.
Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele 21.jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun. kojad hakkasid kartma , et rev.ideed võivad levida ka nende maale.
revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 ( Basel rahuleping ja teised rahud ( Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland , kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu.
Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu.
Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre , Danton , Marat - rahva seas väga populaarsed
Žirondiinid. eraldus mõõdukam fraktsioon - nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot.
Rahvapäästekomitee ja Danton. Rahvapäästekomiteest sai tegelik valitsus.
Revolutsiooniline tribunal.
Jean Paul Marat tapmine ( Charlotte Corday). 13.juuli 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor žirondiinineiu Charlotte Corday. Selle eest läks ta giljotiini alla ning peagi hakkasid žirondiide massihukkamised. just pärast Marat’ surma sai terror õige hoo.
Revolutsiooniline kalender. ehk Prantsuse Vabariigi kalnder oli pärast rev. kasutusele võetud kalnder. Hakkas kehtima tagasiulatuvalt 22.sep 1792.
Maximilien Robespierre ja Jakobiinide diktatuur. Pr.rev kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt oli tegu „revolutsioonlise tipuga“, kus viidi läbi reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas ka kõige verisem, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümend tuhat inimest, seda peamiselt poliitiliselt motiividel. Vanglasse pandi pinnapealsetel põhjustel, nt kui keegi oli valesti riides või tundus kahtlane.
Suur Terror 1793-1794. alates 1793.a lõpust muutus terror valimatuks. Märtis- aprillis otsutas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga.
Revolutsioon sööb oma lapsi“, Dantoni hukkamine . Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljoteeriti ka Robespierre’i endine sõber Danton.
9. termidoori riigipööre (juuli 1794). termidoorlased ehk mõõdukad jakobiinid ja „Soo“ liikmed ei püüdnud otseselt rev.lõpetada vaid anda sellele teine eesmrök ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Parlamendi juurde loodi palju komisjone. Pariisi Kommuun kaotati, linn jagati 21 regiooniks, igalühel neist oma linnapea ja valitsus. Nende vastu tõusti üles.
Reaktsiooniline terror. Rahvas suudeti lubadustega maharahustada, kuid pärast mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist hukati.
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud.
Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium , kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795.
Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku . Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas. Sama päeva õhtul saadeti Direktoorium laiali, Sieyés ja Ducos loobusid direktorikohast vabatahtlikult, Barras'd pidi veidi veenma, kaks ülejäänud direktorit aga keeldusid sellest, üks neist vangistati, teine pääses põgenema.
Konsulaadipõhiseadus. Moodustati Konsulaat(10 konsulit ), kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte ’ile. Brümaari riigpööret loetakse ka Prantuse rev.lõpuks
Napoleoni valitsusaeg ja sõjad
Napoleoni päritolu ja karjääri algus (Touloni vallutamine). pärit Korsikalt Bounapartede suguvõsast, kes olid itaalia väikeaadlik. Tormas esmaskordelt silma, kui vallutas Touloni linna(linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed). Ülendati brigaadikindralike 24 aasta vanuselt.
Revolutsioonisõja lõpp (Campo Formio rahu). 1797 18.okt, rahuleping Pr.esimese vabariigi(Nap) ja Austria monarhi vahel. Tähistas Pr.rev.sõdade Itaaliasse suunatud sõjakäikude võidukat tulemaust, esimese koalitsiooni lagunemist ja rev.sõdade esimese faasi lõppu
Egiptuse sõjakäik ja selle läbikukkumine (Nelsoni võit Niiluse lahingus, Rosette kivi ja Champollion). 1798 otsustas Direk. saata Napoleoni Egiptusesse , et saada endale oluline pos. idamaades ning kontrollida teatud määral ja Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Inglsimaa proovis pr.Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse.   Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud.
1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal.
Napoleoni reformid . hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki, omavalitsuste ja rahva esinduste õiguste kärpimine, suur roll politselt, lasi koostada mitu seaduste kodu, „ Tsiviilkoodeks “- inimeste võrdsus seaduste ees, eraomandi puutumatud, kiriku lahutamine riigiks
Konkordaat paavst Pius VII-ga. 1801 16.juuli sõlmis Pius VII Prantsusmaa Esimese konsuli Napoleon Bonaparte’iga konkoraadi, millega asendati Leo X ajal sõlmitud konkoraat. 6.aprillil 1802 sätestas nap.konkoraadile piirangud, mis võimaldas riigivõimul sekkuda kirkuasjadesse.
Napoleon keisriks 1804. 18.mai 1804 kuni 11.aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap. kroonimine toimus 2.detsembri.
Kroonimstseremooni pidi läbi viima paavst Pius VII, kuid Nap keeldus Rooma minemast ja kutsus paavsti pariisi. Kui tseremoonial paavast asus talle krooni pähe panema , haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale.
Koalitsioonisõjad. Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.saj algul.
Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud)
Paul I- venemaa keiser (1796-1801)
Aleksander Suvorov- Venemaa keisririigi väejuht , kelle juhtimisel ei kaotatud mitte ühtegi lahingut.
Amiens’i rahu oli 25.märtsil 1802 Pr.maa Amiensi linnas Prantsusmaa ja UK vahel sõlmitud Rahulepinuga tunnustas UK Esimest Prantsusmaa vabariiki. See tähendas alatest 1798.a püsinud Napoleini-vastase teise koalitsiooni lagunemist. Lepinuga lepiti kokku sõjavangide vahetus, UK pidi loobuma enamusest I ja II koalitsioonisõjad vallutatud aladest: Kapimaa ja Hollanid Lääne-India tuli tagastada Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja.
Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel
Kolmas koalitsioon ( Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). 1803-1806, sõjas alistasid Prantsusmaa ja selle tütariigid Nap I juhtimisel Ausria, Portugali, Vene ja teiste liidu. UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis.
Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16.okt hakkasid prants.Ulmi ennast pommitama. 17.okt sõlmis Nap esinedaja Segur Mackinga kokkuleppe, milles austrlased nõustusid alistuma
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Uusaeg II #1 Uusaeg II #2 Uusaeg II #3 Uusaeg II #4 Uusaeg II #5 Uusaeg II #6 Uusaeg II #7 Uusaeg II #8 Uusaeg II #9 Uusaeg II #10 Uusaeg II #11 Uusaeg II #12 Uusaeg II #13 Uusaeg II #14 Uusaeg II #15 Uusaeg II #16 Uusaeg II #17 Uusaeg II #18 Uusaeg II #19 Uusaeg II #20 Uusaeg II #21 Uusaeg II #22 Uusaeg II #23 Uusaeg II #24 Uusaeg II #25 Uusaeg II #26 Uusaeg II #27 Uusaeg II #28 Uusaeg II #29 Uusaeg II #30 Uusaeg II #31 Uusaeg II #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelv Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
pdf
Uusaeg konspekt
44
doc
Uusaja konspekt
34
doc
Uusaeg
10
doc
Uusaeg kordamine
68
pdf
VARAUUSAEG
19
pdf
Uusaeg
66
doc
VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
27
doc
UUSAEG





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !