Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Uus-Meremaa ppt - sarnased materjalid

meremaa, uusmeremaa, maoori, kiivi, cooki, filmide, tasandik, aiandus, populaarne, varia, ragbi, lambaid, kivis, maavarasid, ateism, elizabeth, riigikord, saart, iguse, pinnamood, itjad
thumbnail
7
doc

Uus-Meremaa

Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega Looduslikud riskid: maavärinad on tavalised, kuid mitte tugevad; vulkaaniliselt aktiivne Ajavöönd: GMT +12 3. Geograafiline asend ja valdused Asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Okeaanias, Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas. Hõlmab Uus-Meremaa saarestikku (Lõunasaar 151 757, Põhjasaar 114597, Stewarti saar1746 km2) ning Chathami (963 km2), Keramdeci

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Uus-Meremaa

Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Uus-Meremaa

Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati "rohedeks" ning mida kontrollisid "hapd" (peasuguharud).

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

UUS-MEREMAA

mm sademeid aasta kohta. Auklandis sajab vihma kaks korda rohkem. MAJANDUS Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005). sisemajanduse kogutoodang. Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. KULTUUR Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid, sealhulgas on mõjutusi ka maooridelt erinevast polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Havai); samuti Lõuna- Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodza ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Referaat Uus-meremaast

3 1. Riigi üldiseloomustus Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (2005 aasta seisuga) Elanikke pealinnas:451 700 (2005 aasta seisuga) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leid

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
18
docx

UUS MEREMAA

on teatud takistuseks maailmamajandusse sulandumisel. Riigi arengutaseme näitajad Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT(Sisemajanduse kogutoodang) oli 2010. aast inimese kohta 28 722 USA dollarit. Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Uus-Meremaa kuulub arenenud riikide rühma. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Uus-Meremaa kuulub: · APEC - (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon (Ameerika ühendriigid, Hiina, Austraalia) · OECD - (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Uus meremaa uurimus

............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport...................................................................................................

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Uus meremaa

2)Mainitud saarte elanike, kellel on õigus olla registreeritud valijana Littleltoni valimisringkonnas, nimed peavad olema kantud spetsiaalsesse lisanimekirja või selle ringkonna nimekirja, mis koostatud eeskirjade kohaselt ja mis kuuluvad avaldamisele Kindral-Kuberneri Nõukogus poolt; need nimekirjad ei pea olema tingimata trükitud. 3)Esindajatekoja valimise eesmärgil on käesoleva akti IV osa alusel (maooride esindatusse puutuv) loetakse Tšatami saarte territoorium lääne maoori valimisringkonna koosseisu kuluvaks. 4)Mainitud ringkonna valijate hääletamine (kaasa arvatud hääletamine 1908.a. Litsentside Akti määruste eesmärgil) peab olema läbi viidud sellises korras, milline võib olla ettekirjutatud eeskirjadega, mis välja antud Kindra- Kuberneri Nõukogus poolt. 5)Igasuguste valimiste või hääletamise kehtivust ei saa vaidlustada sel põhjendusel, et miski, oleks olnud tulnud ära teha käesoleva akti alusel välja

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Uus - Meremaa

............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel. Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Austraalia

Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa'). Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas). Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga. Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri (1250 miili). Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

61,4% rahvastikust elavad linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%). Poola on rahvuseliselt ja keeleliselt väga homogeenne, 96,7% rahvastikust moodustavad poolakad. Poola oli aastatel 1950-1996 Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riik, selle ajaga suurenes riigi rahvaarv 53%. Alates 1997.a. Poola rahvastik aga väheneb. Suure osa Poola territooriumist hõlmab kõrgustike ja jõeorgudega liigestatud tasandik. Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp. kõrgeim madalikel (kuni üle 9oC) ja kõige rohkem sademeid on mäestikualad. Pikim jõgi on Wisla (1047 km) ja tema jõgikond moodustab 54% riigi territooriumist. Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad, eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine,põhjustajaks peamiselt tuul. - Lainetus on mere-või järvevee kõikuv liikumine,mida põhjustavad tuuled,maavärinad,vulkanism - Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel 1.Erosioon ehk kulutus-kujunevad jõe orud,tekivad joad,soodid jne. 2.Setete ehk tahke materjali ärakanne-süvenevad jõeorud,settimiskohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad(jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes,mida liigestavad paljud jõeharud. 3.Setete kuhjumine ehk akumulatsioon-tekivad tasandikud ja deltad.Mõned jõeorulõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik,mis suurvee ajal üle ujutatakse. - Rannaprotsessid-Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine,see on tingitud sellest,et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

Suurbritannia on üks Lääne- Euroopa suurimaid kalapüügimaid. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Riiki sisse veetakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid ja naftat. Suurbritannias on põllumajanduslikku maad 18,4 mln ha, mis moodustab riigi territooriumist 74%. Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Esmasektor, põllumajandus, metsandus, kalandus, linnastumine

1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Vetikad, vähid, krevetid, kalmaarid, rannakarbid, hülged 6

Geograafia
206 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

........................................................................................................ 91 Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID..................................................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

4. PINNAMOOD Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest

Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Geograafia 2008 a.

osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses . See käib nii : 1. aasta / 1 el /USA dollarites teenintud tururiigis . 11) TOO KOLM NÄIDET RIIKIDEST MIS KUULUVAD ERINEVATESSE ARENGUTASEMEGRUPPIDESSE SKT ALUSEL . Vähim arenenud riigis on : Lõuna riigis ( Aafrika , Aasia ja Lõuna ­ Ameerika ) Kõrgelt arenenud riigid on : Peaaegu kõik Euroopa riigis , Austraalia , Iisreal , Jaapan , Kanada , Usa ja Uus ­ Meremaa ning Istandusriigid . 12) MIS ON SUURRIIK ? ( TOO NÄIDE ) Riik, kelle majandus , territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid arvestama tema huvide , ambitsioonide ja poliitikaga . (Suur territoorium , rahvaarv , sõjaline , poliitiline ja majanduslikult suur ) Näited : Hiina , Jaapan, Prantsusmaa , Saksamaa , Venemaa jne . 13) MIS ON KÄÄBUSRIIK ? (TOO NÄIDE ) Kääbusriigid on kas väga väikse territooriumiga ja/või rahvaarvuga .

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Biogeograafia näidisküsimused

a.t. Kambrium ­ Kambriumi plahvatus ­ kiire loomade areng 3. Uus-Meremaa (kliima, topograafia, elustik) · Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. · Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²[3]. Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast. · Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. · Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. · Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maakeel. · Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan

Biogeograafia
36 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Austraalia

Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus........................................................

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Austraalia(referaat)

Austraalia kaart Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvarad ja nende kasutamine

Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood ­ investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind ­ keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk ­ hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid

Geograafia
219 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Energiamajandus

GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Uus-Meremaa (inglise keelest eesti keelte)

Põhja Island on ainult sama suur kui pool Lõuna Islandit. Aga ligi 75% rahvastikust elab Põhja Islandil. Umbes kaks kolmandikku South Island on kaetud mägedega. Rohkem kui 220 mäed on kõrgemad kui 2200 meetrit. Uus- Meremaa on geograafiliselt üsna isoleeritud ülejäänud maailmaga. Austraalia ja Uus-Meremaa vahemaa on umbes 1600 kilomeetrit. Ajalugu. Esimesed inimesed saabusid Aotearoasse, maooride Uus-Meremaa nimetus, aasta 1200-1300 vahel. 1840. maoori ja Briti tehti kokkulepe ja Uus-Meremaa anti Suurbritanniale. Alguses Auckland oli pealinn, kuid kuna 1865 aastast Wellington on pealinn. Aastal 1893 Uus-Meremaa oli esimene riik maailmas,mis andis naistele valimisõigust. 1930ndatel-40ndatel Uus-Meremaa oli üks maailma rikkamaid riike. Aastal 1947 Uus-Meremaa sai iseseisvaks. Kuulsad filmid. Kuulsaim tehtud film Uus-Meremaal on ``Issanda sõrmus`` filmid. See kulus 18 kuud, et seda teha

Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Türgi

Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. Istanbul Kultuur Türgi on nii kultuuriliselt kui ka geograafiliselt ida ning lääne vahel, võttes natuke ühelt ning natuke teiselt kontinendilt ja rahvastelt ning nõnda luues oma unikaalse segu. Territoorium,

Geograafia
178 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

km2.Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira).

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE......................................................................................................................... 8 KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIO

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Riikide uurimustöö: Norra

1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Loo

Geograafia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun