...................................................................................................................20 Lisa1.Riigikaart....................................................................................................................20 Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus...................................................................................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel
Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas
Agnes Ott 10 a klass 1 TTG SISUKORD 1. Lühidalt Uus Meremaast ............................................................................................... 3 2. Miks mina sooviksin reisida just Uus Meremaale ....................................... 4 3. Uus Meremaa tuntus turismimaana ..................................................................... 5 4. Turismi arengueeldused Uus Meremaal ......................................................... 6 - 7 5. Enim külastatavad kohad Uus Meremaal ...................................................... 8 6. Eesti turismifirmad mis pakuvad reise Uus Meremaale ........................ 9 7. Kasulik teada........................................................................................
Kool................ Referaat Uus Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori
Välismajandus Väljavedu Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta (3,4 miljardit USA dollarit), rauamaak (2,7 miljardit USA dollarit), kuld (2,7 miljardit USA dollarit) ja boksiit (2,3 miljardit USA dollarit). 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna- Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus-Meremaa (6,7%) ja India (5%). Sissevedu Peamine sisseveoartikkel on autod (4,5 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (4 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6
vaadates , näeme silmnähtavalt naiste ülekaalu .Rahvastiku püramiid näitab ka , et sisseränne aitab ära hoida rahvastiku vähenemist ja vananemist Rootsis . Rootsi reisib sisse kõige rohkem 15-24 vanuseid inimesi , kes on vastavalt ka aktiivses tööeas . Samuti reisib sinna ka 15-49 ja 60-69 aastaseid . Sellest võime järeldada , et Rootsis on lahe elada ja sinna reisitakse paiknema ka kõrgemas eas, heade elutingimuste tõttu . Rootsi mediaanvanus on 50-54 . See näitab , et rahvastik on stabiilses järgus ning ei kasva ega kahane . Tegu on arenenud maaga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga kuna sündimus ja suremus on suhteliselt madalad. Püramiidi kuju järgi võime öelda, et Rootsi hakkab tulevikus vananema , kuna hetkel on noori rohkem ning mingi hetk sündimus väheneb ja vanurite osatähtsus kasvab . Joonis 3 - Rootsi soolis-vanuselise koosseisu diagramm Kõige suurema osatähtsuse rahvastikust 2011 aastal moodustavad tööealised ehk 15-64 aastased (2011)(12)
Kõik kommentaarid