Uuring: Eesti murekoht on koolitüdrukute tervisekäitumine analüüs (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Uurimustöö "Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas"

............................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus........................................................................................................... 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1

Inimene

36

pdf

Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis

rahvusvahelistele kogemustele toetuvaid soovitusi nii üksikisikutele, koolidele, kohalikele omavalitsustele kui riigi tasandil otsustajatele. Lisatud on kasutatud kirjanduse loetelu. Koolilaste tervis ja seda mõjutavad tegurid 3 Kooliõpilaste tervist on keeruline kirjeldada, kuna Eestis puudub ühtne ja kättesaadav terviseandmete kogumise süsteem. Kõige ülevaatlikumalt kajastavad Eesti laste ja noorte tervist tervishoiuteenuse osutajate statistilised aruanded, mis sisaldavad esmaseid pöördumisi. Nende andmetel on viimastel aastakümnetel 0–19-aastaste laste ja noorte haigestumusnäitajad tõusnud. Selle põhjus võib olla halvenenud tervis, kuid samas kajastab suurem esmaste pöördumiste arv ka teadlikkuse tõusu arstiabi osutajate suhtes. Aastate lõikes on pidevalt tõusnud haigestumus nakkus-, närvisüsteemi- (sh laste tserebraalparalüüsi),

Psühholoogia

10

docx

Noored ja alkohol

alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. · 11­15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarbinud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). · Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. · Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. · Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised.  2. PRAKTILINE OSA 2.1Valim ja meetod Eesmärgi saavutamiseks viidi 25. jaanuaril läbi küsitlus. Välja jagati 20 ankeeti, tagasi saadi samuti 20. Küsitleti 8

Eesti keel

8

docx

Suitsetamise mõju tervisele

umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas. Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka "rahupiip", mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI-XVII sajandi vahetusel. Tubaka tarvitamise olukord ja trendid Eestis Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ­ ligikaudu 190 000 inimest. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringu andmetel on iga päeva suitsetajaid 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne. Haridustase ja suitsetamine Positiivsena võib märkida iga päeva suitsetajate osakaalu langust kõrgharidusega inimeste seas. Kui 2014. aastal suitsetas igapäevaselt kõrgharidusega täiskasvanutest 10,4%, siis 2016. aastal

Inimeseõpetus

9

docx

Alkoholi tarbimine Eestis

säilitab. Sellise eestlasliku, ennastvabandava alkoholitarbimisega kaasnevadki enamasti terviseprobleemid, vägivaldsus ja muud õnnetusjuhtumid. Statistika näitab, et vaid 15% täiskasvanutest on need, kes ei tarbi üldse alkoholi. Sugu ja vanus ei mängi alkoholi tarbimisel enam ammu mingit rolli. Meeste hulgas on alkoholi tarbmine küll suurem ,kuid mitte oluliselt. Enese purju joomine hakkab Eestis juba väga noorelt. Euroopa maade edetabelis on Eesti noored masendavalt ees, püsides 3. - 4. kohal. Nii meeste kui ka naiste seas joovad kõige sagedamini üksi elavad kuni 25aastased noored. Igapäevaselt tarbivad aga rohkem alkoholi siiki mehed, lausa 10% täiskasvanud meestest joob vägijooki igapäevaselt, naiste hulgas jääb see alla 1%. Statistika näitab ka seda, et sagedamini tuleb alkoholitarvitamist ette just suurema kuusissetulekuga inimeste seas. Eesti Konjunktuuriinstituudis läbi viidud uuringu andmetel tarbiti 2010

Sotsioloogia

14

docx

"Alkoholi tarbimine koolinoorte seas"

53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poole 10­13aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14­15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16­18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Noored alkoholi... s.a.). 1.4. Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte hulgas. Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis (Noored alkoholi... s.a., 2009), on võrreldes teiste maailma riikidega Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. 13% noorukitest tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke ­ 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt

Bioloogia

11

docx

Suitsetamine

Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6 Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes 7 Sõltuvushaigus ja suitsetamine kui standard 8 Uurimistöö tulemused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks valisin ,,Noorte suitsetamine" , sest minu arvates tänapäeva noored

Uurimustöö

26

docx

NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED

· 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. (http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored). 5 2 ALKOHOLI KÄTTESAADAVUS 2.1 Lihtne saada, lihtne juua Alkohol on Eestis liiga kergesti kättesaadav. Võrreldes Rootsiga on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode. · Eesti inimestest 25% leiab, et alkohol on liiga kättesaadav. 70% inimestest kulub elukohast lähima alkoholimüügikohani jõudmiseks maksimaalselt 10 minutit. · Tallinnas ja teistes suurtes linnades saab iga kolmas elanik osta nii kanget kui ka lahjat alkoholi oma elumajas või naabermajas asuvast müügikohast. · 2/3 maainimestest ei pea ostusoovi korral kulutama lähimasse alkoholi müügikohta jõudmiseks üle 10 minuti.

Ühiskond

Kommentaarid (0)