Uurimustöö alkoholi kohta (1)

Kuressaare Gümnaasium
ALKOHOL
Uurimistöö

Kristiina Pajussaar
Kadri Järvalt
X klass
Juhendaja : Sirje Kereme
Kuressaare 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. MILLEST JOOMINE ALGAB 4
2.ALKOHOLI SISALDUS VERES 5
1.2 Ilmamõõteriistad 8
1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad 11
1.3.1 Miks on meduuside ilmaennustamine eriline? 11
1.3.2 Kes on looduse osavaim ilmaennustaja? 12
2. ERINEVATE TELEVISIOONI KANALITE ILMATEADETE VÕRDLUS 14
2.1 Temperatuuri graafikud 17
3. ILMAENNUSTAMINE INTERNETI ABIL 19
3.1 Ilmaennustamine Interneti satelliitpiltide abil 19
3.1.1 Juulikuu alguse soe suveilm 22
3.1.2 Vihmane kergejõustiku MM Helsinkis ja külm õhk põhjapoolt 23
3.1.3 Kui pilvkatte pilt petab 25
3.1.4 Järeldused satelliidipiltidelt saadavast infost 26
4. ILMAENNUSTAMINE LÄBI VANARAHVA TARKUSE 29
4.1 Oma mõõtmistel saadud tulemuste võrdlemine vanarahva ilmatarkustega 29
4.2 Küsitlus rahvapärimuste kohta 32
KOKKUVÕTE 34
KASUTATUD MATERJAL 36
LISAD 38

Sissejuhatus

  Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest , mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik.
Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk  etanool (CH3CH2OH)alkohol .
Alkohol on kaloririkas jook – 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma:
 kanged alkohoolsed joogid – alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid)
 lahjad alkohoolsed joogid – alkoholi sisaldus 6–22 mahuprotsenti ( veinid , vermutid) vähese alkoholisisaldusega joogid – alkoholisisaldus 0,5–6 mahuprotsenti(õlu,siider)
Antud töös püstitatud probleemid:

• Alkoholi tarbitakse liiga palju;
  
• alkohol on populaarne nii alaealiste, kui ka täiskasvanute seas;
  
• alkohol on alaealistele kergelt kättesaadav.
  

Antud töö eesmärgid:

• Teavitada inimesi alkoholi kahjulikkusest ning mõjudest;
  
• uurida alkoholi kasutamise populaarsust Eesti ühiskonnas;
  
• uurida välja alkoholi kasutamise põhjused.
  

Uurimisobjektiks on Eesti rahvas.
Töös püstitatud hüpoteesid:

• Kas eestlaste seas kasutatakse palju alkoholi;
  
• Kas alkohol on kergelt kättesaadavad;
  
• Kas inimesed on teadlikud alkoholi tegelikkust kahjulikkusest?
  

Hüpoteeside tõestamiseks viiakse eestlaste seas läbi küsitlus antud teema kohta.

1 Millest joomine algab ?

Ajendid esimeseks alkoholiga kokkupuutumiseks võivad olla väga erinevad, kuid täheldatakse nende iseloomulikke muutusi sõltuvalt inimese vanusest. Kuni 11. eluaastani toimub esimene tutvus alkoholiga kas juhuslikult või siis proovib laps uudishimust ise vägijooki ( see motiiv on omane peamiselt poistele ) . Vanemas eas muutuvad esimese alkoholi pruukimise motiivsed traditsioonilised põhjused – pidu, perekonna tähtpäev, sõprade veenime, kambavaimu pärast, julgustuseks jne…
Tavaliselt on esimeseks tutvuseks nagu öeldakse , „süütu“ pokaal sünnipäeva või mõne muu pidupäeva auks. Kuigi see juuakse vanemate nõusolekul, perekonnaringis , on laste kokkupuutumine alkoholiga siiski ohtlik.
Kõik nooruki alkoholitarvitamise motiivid jagunevad kahte rühma. Esimese rühma motiivide aluseks on soov järgida traditsioone, kogeda uusi tundmusi, uudishimu jne.. Nende motiivide formeerumist soodustavad alaealise psüühika mõned iseärasused, nendes täiskasvanu tunde tärkamine, soov olla nagu kõik, soov jäljendada vanemaid jne… Peale selle on kindlale osale noorukitest omane häbelikkus kui iseloomujoon , mis avaldub nooruses tugevamini kui küpseseas. Siit tulenebki isiku selliste omaduste, nagu julguse ja füüsiliste omaduste, jõu ülehindamine. Nende omaduste näiline omamine läheb ebakaines olekus sageli üle liiga vabaks käitumiseks.
Nõnda kujuneb alaealistel juba enne esmast tutvumist alkoholi maitsega kindel ettekujutus sellest produktist, tema erilisest ja, nagu ekslikult on tavaks arvata, meeldivalt ergutavast toimest. Kuid esimene tutvus alkoholiga osutub ootamatult hoopis teistsuguseks, kui see oli kujutluses ; tuntakse viina kibedat maitset , kõrvetustunnet suus , peapööritust, iiveldust ja real juhtudel vallandub oksendamine isegi ühekordse väikse koguse tarvitamise tagajärjel.
Pärast sellist ebameeldivat tutvumist enamik alaealisi mingi aja väldib alkoholi. Ent vanuses 13 – 16 aastat, seoses mingite sündustega ( koolilõpetamine, sisseastumine uude kooli, pühad, sünnipäevad, pulmad jne… ) , tekib uuesti kiusatus alkoholi järele.
Seoses sellega väärib tähelepanu teine rühm alkoholi tarvitamise motiive , mis kujundavad joomingut kui seaduserikkujate käitumistüüpi. Nende motiivide hulka kuulub püüd vabaneda igavusest. Psühholoogias nimetatakse igavuseks psüühilist seisundit , mis on seotud emotsioonidenäljaga. Sellesse kategooriasse kuuluvatel noorukitel on kadunud või tunduvalt nõrgenenud huvi tunnetusliku tegevuse vastu. Noorukid ei tegele peaaegu üldse ühiskondliku tööga. Tuntakse vähem huvi iluskirjanduse vastu, harva võetakse osa isetegevusest, peaaegu ei käida teatris, puudub huvi muusika ja maalikunsti vastu. Tõsi, nad armastavad kino, kuid enamasti üksnes meelelahutusliku külje tõttu.
Enamik noorukeid on teadlikud alkoholi kahjulikust mõjust, kuid nende seas on levinud ka arvamus alkohoolsete jookide „kasulikkusest“ ; joomist peetakse täisealisuse tunnuseks ning taolist arvamust toetavad kaudselt mõned rajatagused kirjandus-ja filmiteosed , kus kujutatakse nautlevat joomist ning isegi poetiseeritakse joobeseisundit. Nende filmidega tekitatakse noorsoos valearusaam, et täiskasvanuelus on napsiseltskond tavaline asi ega olegi seepärast taunitav.

Õpilastele nikotiini ja alkoholi kahjulikkusesr autor V. Jagodinski lk41-43

2 Alkoholi sisaldus veres.

Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline . Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus , seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom : kanged joogid (viin, konjak , džinn, viski ) põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid (õlu, vein). Oluline on ka inimese kehakaal: sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel.

2.1 Alkoholi taluvus ehk tolerantsus alkoholi suhtes

Palju oleneb konkreetse isiku tundlikkusest alkoholi suhtes. Mitmed faktorid alandavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused , enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism . Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur.

2.2 Kerge joove

Enesetunne paraneb , enesekriitika alaneb . Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.

2.3 Keskmine joove

Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid , mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.

2.4 Raske joove

Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge . Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub , tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.
Alkoholijoobe kliiniliste tunnuste dünaamika on üldistes joontes paralleelne alkoholi sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid , rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid . Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem.

3 Alkoholi kuritarvitamine

Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või tegutsemist, see on alkoholi kuritarvitamine . Nii on alkohol lapse-, nooruki- ja raugaeas tervisele tunduvalt ohtlikum kui keskeas . Kehaliselt või psüühiliselt haigetele on alkohol ohtlikum kui tervele inimesele. Raseduse ajal on alkohol mitte ainult emale tavalisest ohtlikum vaid ohustab ka arenevat loodet. Kõikidel nendel juhtudel on alkohol absoluutselt keelatud. Kuritarvitamiseks tuleb hinnata alkoholi juhuslikku pruukimist töö eel ja ajal. Eriti puudutab see töötamist transpordivahenditel ning kõrgustes ja liikuvate mehhanismide juures töötades.

3.1 Alkoholi liigtarvitamine

Kui inimene tarvitab alkohoolseid jooke korduvalt sellisel hulgal, et see põhjustab tunduva mürgistusseisundi keskmise või raske joobe kujul, on alust kõnelda alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi liigtarvitamist vaadeldakse haiguslikuna siis kui alkoholi tarvitatakse teatud perioodi vältel sellises hulgas, et see kahjustab isiku tervist või tema sotsiaalset funktsioneerimist (st. tema tööüles ann ete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmist).

3.2 Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi

Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, abstinentsie. pohmelussündroomi alkoholi tarvitamisele järgnevatel päevadel. Alkoholsõltuvus kujuneb välja pikkamööda tehes läbi iseloomuliku arengukäigu alkoholi juhuslikust mõõdukal hulgal tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni. Igal isikul areneb alkoholism individuaalse pildiga ning tempoga. Mõnel alkoholi liigtarvitajal jääb tõbi pikemaks ajaks püsima kergele astmele , jõudmatagi kroonilise alkoholismi kõige raskemasse staadiumi. Võimalik on ka alkoholismi spontaanne katkestamine, s.t. alkoholi liigtarvitamisest loobumine.

4 Alkoholi kahjulikkus organismile

4.1 Alkohol ja maks

On kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust— maksa alkoholitõbi ja viirushepatiit, vastavalt 30–50% ja 30–40% kõigist juhtudest. Alkoholi tarvitamist hinnatakse alkoholi ühikutes (1 ühik on 100 ml lauaveini). Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel "... pole teaduslikku tõendust, et oleks ohutut alkoholi pruukimist." Naised on oluliselt tundlikumad alkoholi kahjustava toime suhtes. On näidatud, et üle 20–24 ml puhast alkoholi päevas
(150- 200 ml veini) on kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka
meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes , tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut
sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla
pikka aega märkamatu. Maksatsirroosi puhul pikendab elu ainult kiire ja lõplik alkoholist loobumine.

http://www.kliinikum.ee/attachments/108_alkohol_-_eestis_vaenlane_nr_1.pdf

( Joonis 1 )

4.2 Mõju närvisüsteemile

Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena. Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal. Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, see võib ohustada kõiki vastsündinuid, kui ema on tarvitanud alkoholi. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkoholitarbija pätistumisega. Alkoholi
toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll , häiritud on inimese käitumine ja
otsustused. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti vaevused . Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanu-võime ka teiste haiguste tekkele. Kroonilise alkoholismiga seotud
haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on Eestis peamiseks keskmise eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi
kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks. Omandatud alkohoolsed kahjustused võivad olla kergematel juhtudel ravitavad. Ravi eelduseks on alkoholist täielik loobumine.

( Joonis 2. )

Tabel 1 .

Alkoholismi staadiumid
Tunnused
1 staadium
2 staadium
3 staadium
Tung alkoholi järele
Tekib joobes (kontrolli kadumine)
Pidev
pidev
Alkoholi taluvus (tolerants)
Tõuseb
Kõrge
langeb
okserefleks
Kustub
Puudub
Puudub
Abstinentsi ( pohmeluse ) seisund
Episoodiliselt
Sageli
Alati
Meeleolu joobes
Eufooria
Düsfooria
Düsfooria ja agressiivsus
Mälulüngad joobe kohta
Vahetevahel
Sageli
Sageli ka väikeste annuste korral
Isiksuse muutused
Initsiatiivi langus, meeleolu labiilsus
Huvide ahenemine , vastutustunde langus
Huvi üksnes alkoholi suhtes, hoolimatus
Siseelundite kahjustused
Funktsionaalsed häired
Kujunevad kahjustused
Taaspöördumatud kahjustused mitmes elundis
Psühhooside esinemine
Väga harva
Sagedamini
Üsna sageli
( http://www.alkomeeter.co m)

5 Uurimus alkoholi tarbimise kohta tänapäeva ühiskonnas eestlaste seas

Alkoholi tarbimine on olnud suur juba terve igaviku, kuid see on just viimasel ajal väga populaarseks saanud. Autorite eesmärk on teada saada, milline on eestlaste suhtumine alkoholi, kui palju vastanutest ise seda tarbivad, mida ja kui palju.

5.1 Uuringu metoodika ja valim

Uuring viidi läbi Google Doci ( https://docs.google.com/ ) keskkonnas. Vahemikus 15.02.2011 – 15.03.2011 ja kokku osales selles 51 inimest.
Antud uurimistöö uuring on kvantitatiivne ning see viidi läbi mugava valimi kaudu. Uuringu meetodiks oli küsitlus.
Uuring viidi läbi Eesti Vabariigi kodanike hulgas. Küsitluses osales 52 inimest vanuses 14-30.
Küsitlus koosnes kaheksast küsimusest. Küsimuste eesmärgiks oli välja selgitada alkoholi tarbimise osatähtsus eestlaste seas tänapäeva ühiskonnas.

Küsitluse tulemuste analüüs

Autor viis läbi küsitluse uurimaks eestlaste suhtumist alkoholi. Küsitlus koosnes kaheksast küsimusest, millest kolmele pidi valima vastuse pakutud vastusevariantide seast ning ülejäänud kümnele sai kirjutada vastuse täpselt oma seisukohast .
Antud küsitluses osales 52 inimest: mehi 22 ja naisi 29. Enim oli 17 ja 18 aasta vanuseid vastajaid .
Küsimustele vastati järgnevalt:

Kas tarbite alkoholi?
Üllatavana tuli väga palju eitavaid vastuseid, enamasti 18-19 aastaste seast , kui jaatavad vastused jäid siiski ülekaalu.

Kui jah siis kui tihti?
Enamasti juuakse alkohoolseid jooke kord nädalas, mõned kaks kuni kolm korda kuus ning mõni kord kuus.

Millistes kogustes tarbid alkoholi?
Vastustes võib välja lugeda, et enamasti juuakse umbes 0,25 l kanget alkoholi ning lisaks 0,5 l lahjemat. Kuid mõni joob vaid lahjat ja seega siis ka rohkem, ligikaudu 1,5 l ja see kes kanget see umbes 0,5 l .

Kas eelistad pigem kanget või lahjat alkoholi?
50% vastanutest joovad mõlemat. Kange ja lahja alkoholi tarbijad jagunevad enamvähem pooleks.

Kas joomiseks on alati mingi kindel põhjus ?
Vastuseid oli väga erinevaid. Enamasti siiski juuakse nädalavahetuse pärast. Mehest vastasid veel ka, et joovad kui saunas käivad. Põhisündmuseks toodi välja, et juuakse sünnipäevadel.

Kas oled teadlik alkoholi kahjudest ja mõjudest?
Kõik vastanud teavad midagi, kuid vaid mõni kirjutas täpsustavamalt, mida teab.

Kui vanalt tarbisid esimest korda alkoholi?
Esimesed alkoholi proovimised jäävad 11-13 aastate vahele.

Kas alaealisena on kerge alkoholi kätte saada?
Kõik vastanud vastasid sellele küsimusele jaatavalt.

Küsitluse kokkuvõte

TAI sõnul kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel joodi Eestis 2008. aastal inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega oleme Tšehhi järel teisel kohal ja edestame kõiki põhjamaade riike. Sellega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud piiri 6 liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele. Eestis tarbitavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.
Küsitluse põhjal saavad autoridki teada, et alkoholi tarbimine 51 inimese seas on suur.
Alkohol on läbiaegade olnud populaarne meelelahutaja, seltskonnahing ning tujutõstja.

Kokkuvõte

Alkoholi tarbimine on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Eesti on alkoholi tarbimises Tšehhi järel teisel kohal ja edestame kõiki põhjamaade riike.
Tutvudes teemakohase kirjanduse ja internetiallikatega said autorid teada, kui suur on alkoholi tarbimine Eestis. Sellega täideti ka uurimistöö esimene eesmärk.
Kolmas eesmärk sai tõestust küsitluse põhjal, kus kõik vastanutest arvasid, et alaealistele on alkohol kergesti kättesaadav.
Kogutud andmete põhjal selgus, et alkoholi tarbitakse palju.
Uurimistöö põhieesmärgiks oli teavitada inimesi alkoholi kahjulikkusest ja alkoholismi põhjustest. Autorite arvates suudeti sellega kogu uuringu põhjal toime tulla.
Küsitluse analüüsimisel saadi teada järgmist:

• Alkoholi tarbitakse liiga palju;
  
• Alkohol on populaarne eestlaste seas;
  
• Alkohol on alaealistele kergesti kättesaadav.
  

Töös püstitatud hüpoteesidest said uuringu põhjal kinnitust:

• Estlaste seas kasutatakse palju alkoholi;
  
• Alkohol on alaealistele kergesti kättesaadav;
  

Töös püstitatud hüpoteesidest ei saanud kinnitust järgnevad:

• Inimesed on teadlikud alkoholi tegelikust kahjulikkusest.
  

Küsitlusest selgus, et üldiselt ei ole inimesed kursis alkoholi tegeliku kahjulikkusega.
ALKOHOL
Uurimistöö
Kadri Järvalt
Kristiine Pajussaar
Kuressaare Gümnaasium
X klass
Juhendajad:
magister Sirje Kereme

Resümee

Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik.
Selle probleemi lahenduseks võib olla inimeste teavitamine alkoholi mõjudest ja kahjulikkusest organismile.
Antud teema valiti, kuna autorid on huvitatud ühest suurimast Eesti rahvast puudutavast probleemist.
Töö käigus viidi läbi uurimus, et teada saada, milline on alkoholi tarbimise osakaal tänapäeva Eesti Vabariigis.
Uuring viidi läbi ajavahemikus 15.02.2011 – 15.03.2011 ja selles osales 51 inimest.
Antud uurimistöö uuring viidi läbi küsitluse teel.
Küsitluse analüüsides saadi teada järgmist:

• Alkohol on alaelistele kergesti kättesaadav;
  
• paljud eestlased tarbivad alkoholi;
  
• üldiselt ei ole eestlased teadlikud alkoholi tegelikust kahjulikkusest meie organismile.
  

Töös püstitatud hüpoteesidest said uuringu põhjal kinnitust:

• Estlaste seas kasutatakse palju alkoholi;
  
• Alkohol on alaealistele kergesti kättesaadav;
  

Töös püstitatud hüpoteesidest ei saanud kinnitust järgnevad:

• Inimesed on teadlikud alkoholi tegelikust kahjulikkusest.
  

Küsitlusest selgus, et üldiselt ei ole inimesed kursis alkoholi tegeliku kahjulikkusega.
19