Facebook Like

Uurimustöö - Vihmametsad (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miksike.ee/en/glefos.html ?
 
Säutsu twitteris
 
Bioloogia
 
Referaat -
Troopilised vihmametsad
 
Tallinna Inglise Kolledž
 
10. klass

 
Juhendaja :
 
 
Tallinn
2009
Sisukord






Sissejuhatus/eessõna
Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada.
Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks.
  • Üldiseloomustus  
    Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast.
    Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid , tiigrid, jaaguarid, leopardid , erinevat liiki maod , sisalikud ja karihiired. [1]
    Vihmametsade loomad
    Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
    Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla , laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka „esmasteks tarbijateks“. Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks.
    Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik . Veekogudes elavad paljud kalaliigid , arvukalt on krokodille , jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Karnivooridest ehk loomtoidulistest loomadest ehk „teistest tarbijatest“ esineb vihmametsade aladel tiigreid, jaaguare, anakondasid jpt. [3]
    Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised.
    Olgugi, et vööndis valitsevad head kasvutingimused – piisavalt sademeid (üle 2000 mm/a) ja aastaringselt soojust – on vihmametsades kujunenud ferralliitmullad ning mullad sisaldavad vähe huumust.
    Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad. Peamised taimeliigid on: viigipuud, palmid, banaanipuud, kakaopuud, puissõnajalad, nõelköis, kannatuslill ning erinevad sõnajalaliigid. [2]
    Vihmametsade taimed
    Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. [4]
    Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi , et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks.
    Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit . Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu , tikkapuu jt. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun , apelsin , banaan , kohv, kakao, piprad , vürtsid, kaneel , vanill jt. Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel. Selle puu nimi on kohalikus keeles "vihmapuu". [5]
    Vihmametsade kliima 
    Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune.
    Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis . Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved , millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm.
    Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. [6]
  • Abiootiliste tegurite iseloomustus
    Valgus- ja varjulembesed taimed, öö- ja päevaloomad  
    Vihmametsades käib valguse pärast pidev konkurents . Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks ning seepärast on vihmametsade alumistes rinnetes äärmiselt hämar, kuna päikesevalgus lihtsalt ei pääse läbi. Tuntumat varjulembesed taimed ning puud on näiteks osad sõnajalaliigid, mis vohavad niiskuses, aga ka alokaasia ning väikesed palmid. [7]
    Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju . Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud , samblad , paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed.[8]  
    Päevaloomad ja nende harjumused, kellel on samasugune elurütm nagu inimestel, on meile lähedasemad kui ööloomad, kuna ööloomad on aktiivsemad just rohkem öösiti. Vihmametsades esineb ööloomi tavalisest rohkem ning nad elavad enamasti puude otsas ja urgudes. Tuntumad ekvatoriaalsetel aladel elavad ööloomad on ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad ning seepia. Ööloomade elukeskkonnad on ohus ja ka nende liigid kaitse all.
    UV-kiirgus  
    UV-kiirgus on ekvaatoril ja sellelähedastel aladel suur ning seega inimese tervisele ohtlik. Mida lähemal inimene ekvaatorile on, seda vähem on ta UV-kiirguse vastu kaitstud. Seda saab seletada asjaoluga, et Päike on tavaliselt kõrgemal väiksematel laiuskraadidel. Lisaks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Uurimustöö - Vihmametsad #1 Uurimustöö - Vihmametsad #2 Uurimustöö - Vihmametsad #3 Uurimustöö - Vihmametsad #4 Uurimustöö - Vihmametsad #5 Uurimustöö - Vihmametsad #6 Uurimustöö - Vihmametsad #7 Uurimustöö - Vihmametsad #8 Uurimustöö - Vihmametsad #9 Uurimustöö - Vihmametsad #10 Uurimustöö - Vihmametsad #11 Uurimustöö - Vihmametsad #12 Uurimustöö - Vihmametsad #13 Uurimustöö - Vihmametsad #14 Uurimustöö - Vihmametsad #15 Uurimustöö - Vihmametsad #16 Uurimustöö - Vihmametsad #17 Uurimustöö - Vihmametsad #18 Uurimustöö - Vihmametsad #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pisike Õppematerjali autor

    Lisainfo

    10. klassi bioloogia uurimustöö, teemal vihmametsad. Allikad viidatud, tiitelleht olemas. Olemas ka illustratiivsed materjalid.
    bioloogia , referaat , uurimustöö , vihmamets , vihmametsad , 10 klass , troopika , troopiline vihmamets , taimed , kliima , loomad , uv-kiirgus , õhuniiskus , happelisus , ökoamplituud , biootiline tegur , sümbioos , karnivoor , herbivoor , parasitism , parasiit , kisklus , konkurents , produtsent , ökosüsteem , toiduahel , populatsioon , probleem , amazonas , jõgi , mets

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (6)

    gerds13 profiilipilt
    gerds13: Väga hea sisukas töö oli. Sain tänu sellele enda powerpointi kiirelt ja kergelt tehtud. Aitäh, :)
    12:47 28-10-2010
    minu520 profiilipilt
    minu520: Super

    Suur Tänu Teile.
    15:02 03-03-2011
    crystella353 profiilipilt
    crystella353: väga põnev :) ja sisukas
    18:22 02-04-2011


    Sarnased materjalid

    16
    doc
    Kalimantani vihmametsade hävitamine
    83
    doc
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    21
    docx
    KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA
    29
    doc
    Mõistete seletav sõnastik-pikk
    14
    doc
    Vihmamets
    11
    odt
    Amazonase madalik



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun