Uurimustöö Miks on kalal "kalalõhn" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Kala ja kalatooted referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.........................

Toiduainete õpetus

12

rtf

Arvestuse piletid vastustega

lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 3­3,5 mm pikad, läbimõõduga 0,03­0,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia

28

docx

Nimetu

on õpilaste seas levinud valgukontsentraatide kasutamine, millist infot valdavad õpilased valgukontsentraatidest ning millised on valgukontsentraate tarbinud ja mittetarbinud õpilaste valkudega seonduvad teadmised ning toitumisalane enesehinnang. Samuti sooviti uurida, millistest allikatest saavad õpilased peamiselt teavet toiduvalkude tarbimisest. Uurimistöö valimi moodustasid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilased. Lähtuvalt uurimustöö eesmärkidest moodustati uurimusküsimused: Kuidas on seotud omavahel valgukontsentraate tarbinud ja mittetarbinud õpilaste toitumisega seonduvad teadmised valkudest? Kui laialt on eri soost õpilaste seas levinud teadlik valgukontsentraatide kasutamine ning millist infot valdavad õpilased valgukontsentraatidest? Millistest infoallikatest saavad õpilased oma peamise valkudega seonduva toitumisteabe?

Kategoriseerimata

17

doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. Stress on keskkonna või mõne muu faktori toimel esile kutsutud seisund ,mis viib indiviidi adaptiivse vastuse sellisel määral üle normi piiride, et tema võimalused ellu jääda on märgatavalt vähenenud. Bakterite esinemine kõikjal veekeskkonnas või nakkusekandja organismis endas viib selleni , et peaaegu kõikide stressifaktorite korral kala haigestub Kalakasvatustes mõjuvad stressitegurid e. Stressorid kaladele praktiliselt pidevalt. Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta.

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia

92

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

. 43 7.1. Töötlemine ........................................................................................................ 43 7.2. Turustamine ...................................................................................................... 46 7.3. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 49 7.4. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 50 7.5. Kala tarbimine Eestis ........................................................................................ 50 7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT .............................................................. 50 7.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 51 8. Vesiviljelus .............................................................................................................. 53 8.1

Loomakasvatus

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

krooniline · Doos võib siseneda organismi­ suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. · On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. · Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel · Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos.

Biokeemia

62

doc

Toiduained

Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad.

Toitumisõpetus

132

pdf

TÜ biokeemia õpik

TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)