murdumisnäitaja kompleksse kuju ñ = n-ik. Suurust k nimetame neeldumisnäitajaks, sageli ka neeldumiskoefitsiendiks. Sel juhul tuleb olla tähelepanelik, sest terminiga ,,neeldumiskoefitsient" tähistatakse ka teist materjali parameetrit 4 = . Suurus on siin objektile langeva valguse lainepikkus. Kui valgus langeb alusele mingi muu nurga1all, on meil võimalikud kaks erinevat olukorda valguse amplituud võib olla suunatud kas paralleelselt (p-polarisatsioon) võiristi (s-polarisatsioon, saksa keeles senkrecht) langemistasandiga. Üldisemal juhul jagame me analüüsi tarbeks kiire kaheks ristiasetsevaks komponendiks (p and s) ja liidame nad uuesti peale keskkondade üleminekupinna läbimist. Võib kohata ka termineid TE
Kaks teineteisest ioleeritud ja teineteise lähedalasetatud juhti moodustavad kondensaatori. Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid. Lihtsamaks kondensaatoriks on plaatkondensaator, mis koosneb kahest plaadist ja nende vahel olevast S dielektrikust. Plaatideks on harilikult metalllehed ja dielektrikuks võib olla tahkis, vedelik kui ka gaas, näiteks õhk.Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub: d 1) plaatide ( elektroodide ) pindalast S ( m ) mida suurem on pindala, seda suurem on mahtuvus, 2) plaatide vahelisest kaugusest - d ( m ) - mida väiksem on kaugus, seda suurem on mahtuvus ja vastupidi. 3) plaatide vahelisest dielektriku materjalist - mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on mahtuvus.
energia: Π=½*Σ(qi*φi) või lihtsamalt: Π=q*φ/2 Kondensaatori energia: Π=q*U/2 ALALISVOOL 18. Elektrivool. Voolutugevus ja voolutihedus. Elektrivool: Elektrivool on laengute suunatud korrapärane liikumine: positiivsed laengud välja suunas, negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu suunaks on positiivsete laengute liikumissuund. Elektrivoolu saab jagada juhtivateks vooludeks ja konvektsioonivooludeks. Juhtivusvoolu korral laengukandjad asuvad juhtivkandjas (pooljuht, plasma, jne). Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Plasmas on elektrijuhiks ioonid, pooljuhtides elektronid. Konvektsioonivool on juhul kui laetud osakeste vool eksisteerib. Nt: vihmapiisad, konveierilint. Elektrivoolu üks põhitunnus on magnetväli. Elektrivoolu iseloomustavad voolutihedus ja voolutugevus. Voolutugevus on skalaar, voolutihedus aga vektor. Voolutugevus: laeng ajaühikus läbi mingi pinna. Voolutugevus on igas punktis sama.
ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud ja molekulide üleminek erineva kiirusega liikuvate vedelikukihtide vahel. Vedelikel on veel üks omadus, mis seiseneb selles, et vedelik võib tungida peenikestesse torudesse, kapillaaridesse. Sellest ka nähtuse nimetus – kapillaarsus. Gaasides asuvad molekulid üksteisest kaugel, nii et nad pole praktiliselt vastastikmõjus. Molekulid saavad seetõttu vabalt liikuda, ainult aegajalt põrkudes. Seepärast gaas täidab alati kogu anuma. Ainet gaasilises olekus nimetatakse gaasiks, kui aine sellel temperatuuril ei saa olla vedelas olekus. Kui aine saab antud temperatuuril olla nii vedelas kui gaasilises olekus, kasutatakse auru mõistet. Gaase iseloomustatakse peamiselt kolme suurusega: temperatuur, rõhk ja ruumala. Temperatuur on määratud molekulide liikumiskiirusega: mida suurem kiirus, seda kõrgem temperatuur.
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
Leegis kõrge temperatuuri toimel vesi aurustub, järelejäänud tahked ained sulavad, aurustuvad ning atomiseeruvad . Proovis mingi konkreetse elemendi määramiseks suunatakse leegile kiirgus, mille kvantide energia vastab täpselt vastava elemendi mõnele ergastusenergiale (kuna kõigil elementidel on palju erinevaid ergastunud olekuid, siis on ka palju erinevaid ergastusenergiaid). Teiste sõnadega: kiirguse kiirgusjoone lainepikkus langeb täpselt kokku uuritava elemendi mõne neeldumisjoone lainepikkusega. Sellist kiirgust saadakse niinimetatud õõneskatoodlambi abil. Leegis asuvad aatomid neelavad seda kiirgust ning ergastuvad. Seetõttu on kiirguse intensiivsus peale leegi läbimist madalam kui enne leeki sisenemist. Kiirguse intensiivsus väheneb seda rohkem, mida rohkem on leegis selle elemendi aatomeid. Kiirguse vähenemist kirjeldab matemaatiliselt Beeri seadus. Beeri seadus on ka kvantitatiivse määramise aluseks
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksus
3000...4000 imp/sek. Modulaator genereerib täisnurkse impulsi amplituudiga ~ 17 kV, mis käivitab ülikõrgsagedusgeneraatori - magnetroni Modulaatoreid on kolme tüüpi: - koguva kondensaatoriga ja lahenduslambiga - formeeriva liiniga ja türistoril lahendaja - magnetmodulaator R1 Ilaad Ck +_ Antenn Eelmodulaator Lahendaja Magnetron Ilaad Itüh Itüh R2 Modulaatori põhimõtteline skeem Modulaatori põhimõttelisel skeemil on toodud näitlikult laadimis- ja tühjenemisahelad. Modulaatori elektriline skeem on toodud allpool _ Sünkroniseerivate impulsside vahel on lahendajalamp suletud tüürvõre negatiivse eelpingega Eg = -800 V
Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus).
Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus).
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
6 1.1 Ajalooline areng Andmesides valguse kasutusele võtmine on inimkonnal olnud tuttav juba kaua ning mitmel eri kujul.. Optilise andmeside uurimine ja areng sai tõelise hoo laseri leiutamisest aastal 1950. Tänapäevase optilise andmeside kaubalist rakendamist võib lugeda algavaks, kui Corming Glass Works 1970. aastal valmistas optilise kiu, millel sumbuvus oli 17 dBkm. Kiud oli astmelise murdumisnäitajaga mitmel laine kiu tüüp ja kasutatud lainepikkus oli 633 nm. See sumbuvus (alla 20 dB/km) tähendas,et optiline andmeside oli tehniliselt konkurentsivõimeline alternatiiv koksiaalkaablitele põhinevale andmesidele. Areng toimus kiiresti ja 1973. aastal saavutati juba sumbuvus 4dB/km. Astmelise murdumisnäitaga mitmelaine kiul. Esimesed andmeside süsteemidvähehaaval tegutsesid 800-900 nm sagedustel. Sageduse määrasid siis kasutusel olevad saatakomponendid ning kiu suhteliselt madal sumbuvusala
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
(0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm. Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele. Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5] Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 4 (43) Valgustamata fototakisti takistus on eri tüüpidel kümnetest kW kuni sadade MW, sõltudes oluliselt temperatuurist
puhul oli see 1,6 micronit), kasutatakse punast laserit (0,65 micronit, mitte enam 0,78 micronit) Holograafiline salvesti. Tavapärase mälutehnoloogia -- magnetkõvakettad, optilised disketid ning pooljuhtmälud -- pidev täiustumine on aidanud neil sammu pidada järjest kasvavate nõudlustega mahu ja kiiruse suhtes. Siiski on kindlaid tõendeid, et need pind salvestusmeetodid on jõudmas fundamentaalsete piirideni, mida võib olla raske ületada, nagu näiteks valguse lainepikkus ning salvestatud bittide termiline stabiilsus. Alternatiivne lahendus järgmise põlvkonna mäludele oleks ruumiline andmesalvestusviis. Andmete digitaalne salvestus hologrammihulga abil pakub andmete suurt tihedust ning kiire taastamise võimalust. Praegune uurimise põhirõhk on suunatud sellise süsteemi projekteerimisele, müra vastu võitlemisele ning sobivamate salvestusmaterjalide leidmisele. Püüame siis heita pilgu hetkeseisule holograafilise ruumilise mälu arenduses, kus
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED.....................................................................................................................................................................
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
1 0,9 0,8 0,7 Tundlikkus 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 400 500 600 700 Lainepikkus (nm) Värvuste nägemine - kolvikesed, mis sisaldavad 3 liiki pigmente: punase, rohelise ja sinise valguse tundlikke. Toimuvad mingid fotokeemilised reaktsioonid. Valguse heleduse tajumine: kepikesed. Nõrgas valguses kolvikesed ei tööta ja seetõttu me ei erista värvusi. Näiteks taevatähed paistavad meile kõik ühtviisi valgetena, kuid tegelikult on ühed (külmemad ) punased, teised rohelised või sinised.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
