Uurimustöö Berliinist (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Saksamaa

nimetus. See nimetus on aga eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu, kuid ei toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus on seetõttu "maad". Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Alam-Saksi (9) Baden-Württemberg (1) Baieri (2) Berliin (3) Brandenburg (4) Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Mecklenburg-Vorpommern (8) Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Rheinland-Pfalz (11) Saarimaa (12) Saksi-Anhalt (14) Saksimaa (13) Schleswig-Holstein (15) Tüüringi (16) Saksamaa asub Kesk-Euroopa ajavööndis, mis on maailmaajast üks tund ees. Kesk-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kaks tundi

Geograafia

29

doc

Saksamaa

Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin (3,5milj. elanikku) Pindala 357 023 km² Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 82 422 299 (2007) Rahvastiku tihedus 227 in/km² SKT 2498 miljardit USD elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .de Telefonikood 49 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 5 Loodus Kliima

Geograafia

26

doc

Nimetu

Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Euroopas Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast: 1. Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover 2. Baden-Württemberg - Pealinn: Stuttgart 3. Baieri (Bayern) - Pealinn: München 4. Berliin (Berlin) 5. Brandenburg - Pealinn: Potsdam 6. Bremen 7. Hamburg 8. Hessen - Pealinn: Wiesbaden 9. Mecklenburg-Vorpommern- Pealinn: Schwerin 10. Nordrhein-Westfalen- Pealinn: Düsseldorf 11. Rheinland-Pfalz - Pealinn: Mainz 12. Saarimaa (Saarland) - Pealinn: Saarbrücken 13. Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) - Pealinn: Magdeburg 14. Saksimaa (Sachsen) - Pealinn: Dresden 2 15

Kategoriseerimata

25

odt

Uurimistöö "Saksamaa"

keelest Saksamaa on föderaalne vabariik Kes-Euroopas. 82,2 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Saksamaa jaguneb 16 liidumaaks. Saksamaa liidumaadest on suurim Baier ja väikseimad Hamburg ja Bremen. 3 1. Riigi üldiseloomustus Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Pealinn: Berliin Pealinna elanike arv: 3 432 000 (2009) Keel: saksa (riigikeel) Rahaühik: euro 82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Osaliselt moodustavad riigi piiri looduslikud tõkked, näiteks Põhjameri ja Läänemeri põhjas ning Alpid lõunas. Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal

Geograafia

16

doc

Saksamaa 1945-2009

SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänepiir nihkub Oderi jõeni, kuid su

Ajalugu

18

doc

SAKSAMAA 1871-1945

seejärel peamiselt oma valdustega (Austria, Tsehhi, Ungari) ja 1806 sundis Napoleon keiser Franz II-t Püha Rooma keisri tiitlist loobuma (talle jäi Austria keisri tiitel ja ta valdustest kujunes peagi Austria-Ungari keisririik). 1525 sai viimasest Saksa Ordu suurmeistrist Albrechtist Preisi hertsog, tema järeltulija päris hiljem abielu teel ka Brandenburgi. 1701 sai Brandenburgi kuurvürst ja Preisi hertsog Friedrich von Hohenzollern Preisi kuninga tiitli, riigi pealinnaks sai Berliin. Preisimaa tähtsus kasvas läbi 18. sajandi peetud sõdade, ent siis saadi Napoleoni käest lüüa. 1861 tõiusis Preisi troonile Wilhelm I, kes järgmisel aastal nimetas oma valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. 1 Pärusvaldus on päritav, Saksa kuningas ja Püha Rooma keiser olid valitavad 1 Viimase juhtimisel Saksamaa ühendati (Austria-Ungari jäi omaette) ja sõjas Prantsusmaaga

Ajalugu

52

docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● Viimane saksa suurem pealetungioperatsioon läänerindel. ● Saksa jätkas õhusõda Inglismaa vastu - liitlasriigid pommitasid saksat vastu ● Dresdeni hävitamine 1945 kevadel 27.01.1945 Auschwitzi laagri vabastamine Berliini vallutamine ● Jan. 1945 NSVL lõikas saksa/Ida-Preisi ühenduse (IP prg on Kaliningrad oblast) ● Ida-Preisis lahingud ● Läänerindel sakslaste vastupanu passiivsemaks. ● Stalinil luba vallutada Berliin ● 16.04.1945 - punaarmee pealetung Oderil ● 24.04 jõuti Berliini, linnas tänavalahingud (lahingusi Volkssturmi mobiliseeritud poisid, punaarmee julm.) ● Lääneliitlased ei valluta berliini vaid jäetakse stalinile, kohtuvad Elbe jõel ● 2.05.1945 Berliin kapituleerub Briti peaminister Winston Churchill (1874-1965), USA president Franklin Delano Roosevelt (1882-1945) ja Jossif Stalin (1879-1953), Põhja-Itaalia fašistlik vabariik Benito Mussolini (1883-1945)

12. klassi ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)