Uurimustöö Amfetamiin (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Amfetamiin

Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat ­ tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 ­ 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab

Ühiskonnaõpetus

8

odt

Narkootikumid

võimalik. AMFETAMIIN Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat ­ tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 ­ 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab

Arvutiõpetus

7

doc

Amfetamiin - Uurimstöö

Narkootikumid: Amfetamiin Amfetamiin Amfetamiine ei leidu looduslikult (kokaiin - kokapõõsas), vaid neid saadakse keemilise sünteesi teel. Amfetamiinid, näiteks amfetamiin, metaamfetamiin, fenmetrasiin jms ained kuuluvad sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete rühma. Selle toime on ergutav. Amfetamiini tüübid erinevad üksteisest väga vähe, neid on väga raske eristada. Neid valmistatakse tavaliselt pulbritena, metaamfetamiin võib esineda peale pulbri ka kristallilise läbipaistva ainena, mida tavaliselt suitsetatakse. Värvuselt on amfetamiinid tavaliselt valget pulbrid, kuid leidub ka nõrga

Terviseõpetus

9

doc

Stimulandid

Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%.

Psühholoogia

4

odt

Ergutavad narkootikumid

1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab meeleolu ja tegutsemistahet, vähendab väsimustunnet ja unevajadust, tekitab energiatulva ning parandab töö- ja õppimisvõimet. Organismis põhjustab ta perifeersete veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu, bronhide ja pupillide laienemist, isutust ja sellest tulenevalt kehakaalu langust. Vaatamata väärkasutamisohule, oli amfetamiin eelmärgitud toimete tõttu kuni 1970. aastateni väikestes annustes kasutusel ravimina. Kui narkootikumidoosi mõju lakkab, tunneb inimene end eriti väsinuna, näljasena ja masendununa. Hea meeleolu on asendunud ärritusega, võib tekkida ka ebaadekvaatne kõigi poolt tagakiusatava tunne. Sellisest seisundist täielik toibumine võib võtta isegi paar päeva. 1971. aastal lülitas ÜRO amfetamiini rahvusvaheliselt kontrollitavate narkootiliste ainete nimekirja

Bioloogia

18

doc

Psühholoogia: Stimulandid

1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2. KASUTATUD KIRJANDUS 18 2 Sissejuhatus Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Psühhostimuleeriva

Psühholoogia

9

doc

Koka ja Kokaiin

3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2.1 Ainete valmistamine ja kasutamine...............................................6 2.2 Amfetamiin...........................................................................6 2.3 Metamfetamiin.......................................................................6 2.4 Fenmetrasiin..........................................................................7 2.5 Keelatud..............................................................................7 3. Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju..................................7 3.1 Kahjustused........

Keemia

20

odt

Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained

.................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................

Teadus tööde alused (tta)

Meedia

Kommentaarid (0)