Tallinna
Laagna Gümnaasium
MÕISAD
Uurimustöö
Anni Larin 10B
Juhendaja :
õp. N.Dovgan
Tallinn
2010
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Eesti aladel kokku u
SISSEJUHATUS Eesti arhitektuurimaastik on väga mitmepalgeline sisaldades endas kõiki neid stiile, mida leidub Euroopaski. Tuleb küll tõdeda, et näiteks meie kirikud ei ole küll nii mastaapsed või uhked kui pärlid Lääne- Euroopas, ent selle väikese riigi kohta leidub siin nii mõndagi, mille üle uhkust tunda. Vähemalt on püütud sarnanega ülejäänud maailmaga ja moega kaasas käia. Mida ei tasu häbeneda, on Eestis asuvad mõisad. Ühtekokku oli neid siin hiilgeajal rohkem kui 2000. [18] Kuna minu vanavanemad elavad Laupa mõisa ligidal ja on sellega seotud olnud, siis sealt on saanud alguse minu huvi mõisate ja üldisemalt restaureerimise vastu. Ei saa rahulihu südamega pealt vaadata, kuidas lastakse selliseid väärikaid ajaloolisi hooneid hukka minna. Õnneks on mitmeid suursugusemaid hooneid ka riigi ja päriate kaudu välismaa abiga renoveeritud.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
projektiga. Täna ääristavad Viljandi tänavat hooldatud puud, mis lisavad ärihoonetele isikupära. [1] Joonis . Türi ärihooned. Välja, L. 2009 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajalugu. [WWW] http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=75& 26.11.12 2. Alatskivi loss. [WWW ] http://www.alatskiviloss.ee/est/loss/ 23.11.2012 3. Hein, A. Eesti Arhitektuur IV. Tallinn: Valgus, 1999 4. Kalm, M. Eesti XX saj. arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001. 5. Maiste, J. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. 1996 6. Mälestised · 15893 Palmse mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15893 22.11.2012 7. Mälestised · 7158 Alatskivi mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&mtab=main&id=7158 23.11.2012 8. Palmse mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is 23.11.2012 9. Praust, V. Alatskivi mõis. [WWW ] http://www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml 23.11.2012 10
Laitse mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Laitse mõisahoone rajati 19.sajandi lõpukümnendite historitsismilaine ajal. Praegu on Laitse mõisahoone imposantse neogooti stiilis. Mõisa toad on aga kujundatud inglise stiilis. Vasalemma paekivist (marmorist) ehitatud liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta sinna püstitada väljapaistva kahekorruselise neogooti stiilis hoone. Uus peahoone valmis 1
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised
Kõik kommentaarid