Uurimustöö: Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Bakterid ja hallitusseened

2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened lk 8 1) Hallitusseen ­ tervise ohustaja lk 9 2) Levinumad mürgitajad lk 10 3) Vastuabinõud lk 11  4. Kokkuvõte lk 12 5. Kasutatud kirjandus lk 13 Sissejuhatus

Kokandus

7

pdf

Ehituskeemia referaat - Hallitusseente kahju tervisele

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Hallitusseente kahju tervisele Autor: xxx xxx 2017  Hallitusseente kahju tervisele Hallitusseeni leidub suuremal või vähemal määral kõikjal keskkonnas, nii õhus kui ka pindadel. Nende hulga suurenemisel ruumiõhus tekivad niisketes kohtades silmaga nähtavad kolooniad ehk hallitus. [1] Hallitusseened vajavad kasvamiseks suhteliselt madalat õhuniiskust ning kasutavad kasvuks ehitismaterjalidesse absorbeerunud vett. Hallitusseened suudavad kasvada 0-40°C temperatuuris ning 70-100% õhuniiskuses. [2] Hallituse jaoks loovad soodsad tingimused väljastpoolt konstruktsioonidesse pääsenud vesi; vähese soojapidavusega soojade ruumide välispiirded ning ruumides tekkinud niiskus. [1] Hallitus ei ole üldiselt siiski probleemiks ehituslikust aspektist, kuid

Ehituskeemia

15

doc

Ehitusmükoloogia

.............................................................................9 Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele?.....................................................................10 Majaseente tekke- ja leviku tingimused..................................................................................10 Mikro- ehk hallitusseened.......................................................................................................11 Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele..................................................11 Anamorf-perekond pintselhallik.............................................................................................12 ,,Must hallitus"........................................................................................................................12 Mikroseente kasvu- ja leviku tingimused ning tõrje...............................................................13 Kokkuvõte......................................

Bioloogia

8

docx

Mikrobioloogilised toidumürgitused

labiilsust, mis võib avalduda ka nende morfoloogias ja põhjustada liikide määramisel teatud raskusi. Fusariume peetakse üldiselt fakultatiivseteks parasiitideks st nende tekitatud haigused (fusarioosid) ilmnevad teiste tegurite (liigkuivus või -niiskus, temperatuu- rikahjutused jne.) poolt nõrgestatud taimedel. Fusariumide toksiinid on väga tugevad mürgid. MIKROSEENTE MÕJU SISEKESKKONNALE JA ESEMETELE Mikroseente põhiliseks funktsiooniks on looduses erinevate elutute materjalide lagundamine, seetõttu üritavad nad lagundada ka inimeste loodud esemeid ja ehitistes kasutatavaid materjale. Mikroseente mõju on seega nii positiivne, lagundades inimeste loodud jääkprodukte, kui ka negatiivne, kahjustades materjale, mida inimene soovib säilitada. Sealhulgas kahjustavad mikroseened n.n. taastamatuid väärtusi ­ kultuuripärandit. Kahjustused võib üldjoontes jagada kaheks: mehaanilised ja keemilised. Mehaanilised kahjustused

Tööohutus ja tervishoid

28

docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

· Se ened on ainulaadsed organis mid, kes suudavad lagundada tselluloosi ja legniini. · Se ened võivad põhjustada seene mürgitusi ja seenehaigusi. · Osad seened lagundavad puitu. Näiteks majavam m. HALLITUSSEENED Seente ehitus ja paljunemine Hallitusseened m o odustavad rohkearvulisi mikroorganis mide rüh ma; nad kuuluvad alamate taime organis mide hulka, on klorofüllita ja toituvad orgaanilistest ainetest. Hallitusseente hulgas leidub nii üherakulisi kui ka palurakulisi organism e. Toiduainete pinnal arenev hallitus m o odustab koh eva katu. Hallitusseene keha koosneb üksteise ga põi munud niitidest, mida ni metatakse hüüfideks ja mis m o odustavad seeneniidistiku ehk m ütseeli. Paljurakulistel seentel on hüüfid ristvaheseintega üksikutes rakkudes jaotatud, üherakulistel aga ei ole hüüfides vaheseinu ning kogu tugevasti harunenud m ütseeli m o odustab üksainus rakk.

Bioloogia

19

doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen (Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt. Robert Gallo identifitseeris esimesena inimesel immuunpuudulikkust põhjustava viiruse (HIV). Mikrobioloogia areng Eestis sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudist (TVI) ja Tartu Ülikoolist (TÜ), kus

Mikrobioloogia

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm). Keskkonnatehnika instituut (kütte- ja ventilatsiooni õppetool): Martin Thalfeldt; Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud: Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik.

Ehitusfüüsika

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

3.2.2 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 41 3.2.3 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 43 3.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 45 3.2.5 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 46 3.3 Sisekliima vastavus standardi sihtarvudele 47 3.4 Kütteallika mõju sisekliima stabiilsusele 48 3.5 Temperatuuri ja suhtelise niiskuse muutus perioodiliselt köetavates elamutes 51 3.6 Elanike hinnangud sisekliimale 53 4 Biokahjustuse tekke risk 55 4.1 Meetodid 55 4.1

Ehitiste renoveerimine

Meedia

Kommentaarid (1)