Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uurimustöö: Soome (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida Soome valimised üldisemas plaanis näitavad ?
 
Säutsu twitteris

SOOME



Uurimistöö koostaja : Kertu Kristmann
10 klass.

Õpetaja: Ene Lüüs
Soome üldiseloomustus
Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga ( 1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).
Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne–Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa .
Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.
Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid).
Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad.
Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.



Soome Vabariik

Riigikord : Parlamentaarne demokraatia
Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)

  • Riigipeaks on president, kes valitakse otsevalimistel 6 aastaks.
Parlament on 200- kohaline . Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal. Parlamendis esindatud parteidest on Keskparteil (Keskusta) 51 kohta, konservatiividel (Kookomus) 50 kohta, Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (SDP) 45 kohta, Vasakliidul 17 kohta, Rohelistel 15 kohta, Rootsi Rahvaparteil 10 kohta, Kristlikel Demokraatidel 7 kohta ja erakonnal Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset) 5 kohta. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskpartei, Kokoomus, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei .
Valitsusjuht: Peaminister Matti Vanhanen (Keskpartei Suomen Keskusta, al. 24.06.2003)
  • Valitsus (Valtioneuvosto) koosneb 20 ministrist, kes töötavad 12 ministeeriumis. Peaminister on Matti Vanhanen (Keskpartei). Ministrid on ühtlasi parlamendi liikmed.
Kohus: Soome kohtusüsteem on kolmeastmeline.
  • Esimese astme kohtuid (käräjäoikeus) on 64. Teise astme kohtuid (hovioikeus) on 6 ja need asuvad Helsingis, Kuopios, Kouvolas, Rovaniemis, Turus ja Vaasas. Kõrgeimaks kohtuks on ülemkohus (korkein oikeus). Lisaks on teatud õigusküsimuste arutamiseks moodustatud erikohtud .

Rahvastik : 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km² kohta. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal - seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud.
Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 92%.
Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid . Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased , eestlased, rootslased ja somaallased.
Haldusstruktuur : 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna

Linnad:

  • Helsingi - 571 100 elanikku
  • Vantaa - (193 900)
  • Tampere - 207 800 elanikku
  • Turu - 174 900 elanikku
  • Oulu - 131 900 elanikku
  • Lahti - 99 600 elanikku
  • Kuopio - 91 100 elanikku
  • Jyväskylä - 85 100 elanikku
  • Pori - 76 300 elanikku

Lipp
Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 – 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all.
Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks.
Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas.
Vapp
Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigi vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Soome vapil on kujutatud mõõka tõstnud lõvi. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil.
Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta , Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul.
    Etümoloogia



Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme ('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood , mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa').
Soome üldnimi - " Finland "- sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark , Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata.


  • Finnmark
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega . Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal.

Pinnamood
Pinnamoe poolest on riik madal, metsane ja järvederohke. Loodus on Soomes mitmekesine , ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni.
Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud ). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi . Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas.
Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid ( pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas).
Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.
Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud.

Looduslikud tingimused

Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti – 1328 m). Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega.

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on Soome kliima üsna pehme. Enamus Soomest asub niiske parasvöötmelise kliimaga alal, kuid Lapimaal Soome põhjaosas esineb lähisarktiline kliima. Lapimaal esineb polaaröö ja –päev ning talviti on suur tõenäosus näha taevas virmalisi.

Soomes leidub kroomimaaki ja fosforiiti. Soome on suures osas kaetud okasmetsaga, kasvatatakse teravilja (üle 3 miljoni tonni aastas) ning veiseid (üle 3 miljoni olendi). Soomes eksisteerivas metsa-, tselluloosi-, paberi- ja metallitööstus.



Kliima
Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine , tuuline ja vihmane sügis. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel –5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim , vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts.
Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud.
Põhjapolaarjoonest põhja pool on kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm.

Vaatamisväärsused
Soome loodus pakub uskumatuid elamusi: ilu, puhtust, vaikust, rahu ning võimalusi seenel ja marjul käia, kalastada.
Inimestele, kes otsivad moodusi, kuidas oma puhkust aktiivselt veeta, on Soome just see õige koht puhkamiseks. Soomes on võimalik suusatada, matkata, paadiga sõita ja käia muusikafestivalidel. Kuid Soome pakub ka põnevaid modernseid puhkuse veetmise viise.
Soomes leiad rahu ja vaikuse.
Leppävirral võid kogeda paljut. Seal asub Orinoro uht-org, mis võimaldab tutvuda looduse harukordse imega . Sügava kuristiku põhjas ei sula jää ja lumi veel juunikuukski.
Orinoro on liustike poolt uuristatud kitsas org, mille pikkus on umbes 100 m ja suurim sügavus ligi 20 m. Kuristiku põhjas on allikas. Lumi ja jää on kuristikus juunikuuni. Piirkonnas kasvab nõudlikke samblikuliike. Loodusraja kõrval on kaks metsajärve ja varjualune , kus saab mõnusa puhkepausi pidada. Orinoro uht-orus ei ole kuristiku äärtel turvakäsipuid. Oru põhi on osaliselt raskesti läbitav (suured kivikamakad).
Orinoro org
Leppävirral võib imetleda ka inimkäte tööd. Kultuuri – ja arhitektuurisõber leiab kindlasti tee alevi kaunisse kirikusse ja soome talupojakultuuri tutvustavasse koduloomuuseumisse Kotiseutumuseo, mille kogudes on umbes 3000 eset ja 7000 pilti, mis tutvustavad kohalikku ajalugu, elu-olu ja kultuuri kiviajast nüüdissajandini.
Kotiseutumuseo

Vaatamisväärsused linnades:
  • Aleksanterin Kirkko
    1880. aastal loodud neo- gooti stiilis kirik , mis asub Tamperes. Kirik pakub külastajatele suursugust arhidektuuri ja siseinterjööri. Kirik on kasutuses ka tänapäeval.
  • Sibeliuse Monument
    Sibeliuse Monument asub võluvas Sibeliuse pargis ja on ülistuseks riigi suurimale heliloojale. Selle unikaalne konstruktsioon: mitmesugused, erikujulised torud meenutavad mitmeid erinevaid muusikainstrumente. Monument avati 1945. aastal, tähistamaks helilooja 80'nendat sünnipäeva.

  • Temppeliaukio Kirik
    Temppeliaukio Kirik on üks turistide poolt enimkülastatud paiku Soomes. Tuntud ka kui „kaljukirik“, kuna kirik on ehitatud kalju sisse. Kirik on kasutuses ka tänapäeval.

  • Uspenski Katedral
    Erakordne Uspenski Katedral asub Katajanokka saarel. Katedral on suurim õigeusukirik Lääne-Euroopas. Kiriku siseinterjöörist õhkub venelikkust, seda väljendavad ka kuldsed sibulkuplid.

Majandus
Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj.
Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu.
Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu.
Majanduskasv 2000-2007
Aasta
Majanduskasv
2000
5,0%
2001
2,6%
2002
1,6%
2003
1,8%
2004
3,7%
2005
2,8%
2006
4,9%
2007
4.50%
Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada . Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas.

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Uurimustöö-Soome #1 Uurimustöö-Soome #2 Uurimustöö-Soome #3 Uurimustöö-Soome #4 Uurimustöö-Soome #5 Uurimustöö-Soome #6 Uurimustöö-Soome #7 Uurimustöö-Soome #8 Uurimustöö-Soome #9 Uurimustöö-Soome #10 Uurimustöö-Soome #11 Uurimustöö-Soome #12 Uurimustöö-Soome #13 Uurimustöö-Soome #14 Uurimustöö-Soome #15 Uurimustöö-Soome #16 Uurimustöö-Soome #17 Uurimustöö-Soome #18 Uurimustöö-Soome #19 Uurimustöö-Soome #20 Uurimustöö-Soome #21 Uurimustöö-Soome #22 Uurimustöö-Soome #23 Uurimustöö-Soome #24 Uurimustöö-Soome #25 Uurimustöö-Soome #26 Uurimustöö-Soome #27 Uurimustöö-Soome #28 Uurimustöö-Soome #29 Uurimustöö-Soome #30 Uurimustöö-Soome #31 Uurimustöö-Soome #32 Uurimustöö-Soome #33 Uurimustöö-Soome #34 Uurimustöö-Soome #35 Uurimustöö-Soome #36 Uurimustöö-Soome #37 Uurimustöö-Soome #38 Uurimustöö-Soome #39 Uurimustöö-Soome #40 Uurimustöö-Soome #41
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kekuolen Õppematerjali autor

Lisainfo

Päris põhjalik töö, puudutab mitmeidki teemasid. Kokku pandud erinevatelt saitidelt leitud informatsiooni põhjal. Uurimustöö viimasel lehel on linkidena välja toodud ka kasutatud allikad.

Programm, millega töö koostati: Openoffice.




- - - - -

Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).

Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne–Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa.
Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.

Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid).
Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad.
Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.

soome , uurimustöö , geograafia , kliima , pinnamood , majandus , vaatamisväärsused , ajalugu , kultuur

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

gedylin profiilipilt
gedylin: jah ,väga hea ,sain kogu materjali mis vaja
13:17 03-03-2016


Sarnased materjalid

226
doc
Portugali põhjalik referaat
19
doc
Soome maa ja ajalugu
8
doc
Soome
16
doc
Soome
16
doc
Soome
30
odt
Suurbritannia referaat
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
94
doc
Läti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun