100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 95 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
johannarandmets
Õppematerjali autor
Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi, s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Õiguspsühholoogia meetodid: 1) teadusliku uurimise meetodid (vaatlus, tegevuse produktide analüüs, biograafiline meetod, psühholoogiline eksperiment alaliigiks testid) 2) psühholoogilise mõjustamise meetod (rakendatakse õigusametnike poolt kriminaalse käitumise kontrollimiseks; menetlustoimingud küsitlused, ülekuulamine, kohavaatlus); 3) psühholoogia ekspertiisimeetod (afekti tuvastamine). Õiguspsühholoogia seotus teiste valdkondadega à ajalooliselt seotud kriminoloogiaga, eriti selle osaga, mis tegeleb uurimustehnikaga (kuidas eeluurimust läbi viia, hüpoteesi püstitamine jne). 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslik psühholoogia, mis on vanim ja levinuim, on esimene süstematiseerimata praktiliste
Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel
Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid.....
Õiguse psühholoogia kordamisküsimused (2018. sügis TÜ õigusteaduskond) 1. Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid. Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia. Tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia
.......................................................8 Kas psühhopaatia definitsiooni saab üldistada soo, rassi ja kultuuri üle?.............................................................................. 9 Mis põhjustab psühhopaatiat?..................................................10 Psühhopaatia erinevad variandid..............................................11 Millise määrani avaldub psühhopaatia lastes?...........................14 Psühhopaatia seos vägivaldse ja muu kriminaalse käitumisega. .16 Kas psühhopaatseid inimesi saab ravida?..................................17 Kuidas käsitletakse psühhopaatia mõistet reaalses maailmas?...19 Poliitika mõjutused..................................................................20 Kokkuvõte...............................................................................23 Kasutatud kirjandus.................................................................24 2 Sissejuhatus
arengust rääkida siiski alates keskaja lõpust. Siis algas nö. uus ajastu. Toimus tormiline teaduse areng, mille murdepunktiks võib lugeda Mikolaj Koperniku (1473-1543) avastust heliotsentrilise maailma loomisest ( Raska 2002). Seni religioonidele toetuva inimese maailmapilt avardus, inimene hakkas tunnetama võimu asjade ja protsesside üle, nägema iseenese võimu ja tähtsust. Kriminoloogiat võiks defineerida kui teadust, mis uurib kuritegevust või siis õpetust kuritegevusest. Samas on mitmed autorid seisukohal, et päris täpne selline definitsioon siiski poleks, sest mis on kuritegevus iseenesest? Kuritegevus iseenesest on ju kokkuleppe küsimus. Eksisteerib ju siiani aafrika suguharusid, kelle menüüsse võib vabalt kuuluda ka inimliha, mis sest, et ülejäänud maailm seda absoluutseks tabuks ja kuriteoks peab. Samuti tuleb araabia naistel vastuvaidlematult kannatada traditsioonidest tulenevaid
Psühhopaatia ja psühhopaadid Siret Usar Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme
Elisabeth Emily Rosenberg Kriminaalsete kuritegude tõttu karistatud inimeste internetikasutamise harjumused võrreldes karistamata inimeste harjumustega Internetis erinevatel lehekülgedel käimine või otsingusüsteemide puhul märksõnade kasutamine annab küllaltki hea pildi sellest, milline on konkreetne inimene tema huvid, oskused, eelistused, harjumused ja muu. Samuti aitab see ennustada, millest inimene võiks huvitatud olla. Taolist strateegiat kasutavad juba paljud, näiteks Facebook ja Google. Meediasse ilmub aeg ajalt artikleid näiteks Facebooki teemal: Breivikul pole Facebooki kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid