subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine, lisaks oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks keskkond, milles eksperiment toimus. Alkoholijoove subjektipoolsena oli määratletud õhtu lõpul konstanteeritava joobeastme läbi. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuteks muutujateks on eksperimentaatori poolt mõjutatav muutuja. Muutuja, mille reaktsiooni vaadeldakse, nimetatakse sõltuvaks muutujaks.Lihtsaimal juhul hoiab eksperimentaator kõik teised faktorid(muutujad)peale manipuleeritava, konstantsetena
jagatav lisainfo piltidest arusaamisel. Sõltuvaks muutujaks oleks piltide mäletamine isiksuse tasandil Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel moel, et katseisikud pidid nähtud pildid n.ö. taasesitama suvalises järjekorras ülesjoonistamise teel. Lihtsama variandina oleks minu arust võimalike õigete ja valede paaride vahel valiku tegemine peale esitatud piltide näitamist, mida näitab ka teine eksperiment, mille käigus valisid katseiskud pildipaare roosade ja valgete paaride vahel 7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontr. gruppi (kontr.tingimust)? Antud eksperimendis oli kontrollgrupiks grupp, kes ei kuulnud eksperimentaatori poolselt antud lisainfot pildiseletuste-tõlgenduste näol. 8. MILLISED tingimused hoida konstantsed kogu eksperimendi vältel, ja kuidas? Tingimuste hoidmine konstantsetena on eksperimentaalse kontrolli teine tüüp, kui
hinnangut. Väline valiidsus on üldjuhul okei (sõltub, mis materjale kasutatakse). Seesmise valiidsuse probleem- Kasutatakse erinevate tekstide/publikatsioonide uurimiseks. Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanalüüsi abimeetodina ankeetküsitluse lahtiste küsimuste vastuste kodeerimiseks. Näide: USA uuris II MS saksa ajakirjanduses surmakuulutusi, et selgitada kaotuste arvu. Oluliseks osutus kodeerimine e mida otsin. 19. Mille poolest erineb juhuvalimi eksperiment kvaasieksperimendist? Juhuslik määramine ja paigutamine. Toimub juhuslik määramine rühmadesse. Kui tahame kindlad olla, kas tulemused on sellised ikka kindlasti manipulatsiooni tulemusel, siis tuleb teha enne ja pärast mõõtmised. Kvaasieksperimentaalsed katseplaanid-staatiliste gruppide võrdlemine- samad grupid, sama situatsioon, lihtsalt erinev hetk. Kvaasiekperimentaalsus osalevad
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
tahad, et sind koheldakse füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; konfidentsiaalsusnõue; informeeritud nõusolek (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist -võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske). loobumisõigus; tagasiside ja debriifing. 16. Mis on psühholoogiline eksperiment? (loeng, õpik) Põhjuslikkus : uurija teab, kuidas teatud muutujad põhjustavad teatud tulemusi, ning samuti selle põhjuslikkuse (mõju) suunda. Eksperimendi oluline tunnus on võrdluse teostamine juhtude vahel, kus sõltumatu muutuja kas esitatakse või mitte (või võrreldakse muutuja erinevaid tasemeid e. väärtusi) ja vaadeldakse vastavate sündmuste väljundeid Kontroll muutujate üle - kontrolli saab teostada otsese manipuleerimisega (sündmus A,
Tühi 1 2 3 4 5 täis UURIMISMEETOD • Meetod - andmekogumise ja järeldamise protseduurid. Standardvõtted. • Meetodivaliku põhimõtted: – Minimaalsus – Korratavus – Vastavus eesmärgile ja hüpoteesile UURINGUTE LIIGID • Teoreetiline uuring vs empiiriline uuring. Teooria ja empiiria. • Teoreetiline uuring: referaat, teoreetiline analüüs, mõtteline eksperiment • Empiiriline uuring: sisaldab uue andmestiku kogumist TEOREETILINE UURING • Uuringu aine: olemasolevad teooriad, lähenemised, mudelid, järeldused • Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist • Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni teoreetiliste käsitluste võrdlev analüüs, organisatsioonikultuuri konstrukti kriitika, emotsionaalse intelligentsuse mõiste ajalooline areng
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N:
hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine,
Kõik kommentaarid