Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool
õenduse
õppetool
Ruth Murakas
Uurimis-
ja Arendustöö metoodika iseseisev töö
Artikli
analüüs
Juhendaja :
Ülle Ernits
Tallinn 2018
.......................................................................20 3.3. Kokkuvõte......................................................................................................................21 3.4. Sisukord ........................................................................................................................ 22 3.5. Sissejuhatus ...................................................................................................................23 3.6. Töö põhiosa ...................................................................................................................24 3.6.1. Uurimistöö metoodika.........................................................................................................................25 3.6.2. Uurimistulemused................................................................................................................................25 3.6.3. Arutelu............................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg
aastal 7,7 (Adamson 2007). 2008. aasta Tartu Ülikooli kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi aastaaruandest selgub, et antud aastal ei dokumenteeritud mitte ühtegi ventilaator-pneumooniat. Et seda näitajat hoida on vajalik õdede steriilsus hingamisteede aspireerimisel, mille põhiliseks komplikatsiooniks on baktereemia (Sinha jt 2000). Diplomitöö eesmärgiks on kirjeldada intubatsiooni ja ekstubatsiooni olemust, õe rolli lapse intubeerimisel ning ekstubeerimisel. Samuti on töö eesmärgiks kirjeldada intubeeritud ning ekstubeeritud lapse õendusabi lasteintensiivravi osakonnas. Uurimistöö küsimused: · Mis on intubatsioon ja milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? · Milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? · Mis on ekstubatsioon ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?
olulisema tähtsusega on probleem. Kui uurimistulemused ütlevad vaid seda, mis oli juba varem teada, kordavat iseenesestmõistetavat, ei ole probleemi lahendus informatiivne. Kas uurimistulemused, teooria või hüpoteesid selgitavad uuritud nähtust? Mida paremini nad seda teevad, seda parem on selgitusvõime. Probleemi konkretiseerimine... Probleemi täpsustamine on vajalik selleks, et see muutuks uuritavaks. Kui uurimisprobleem jääb ebaselgeks, tekib oht, et kogu töö võib ebaõnnestuda. Probleemi täpsustamisel on oluline tutvumine olemasoleva kirjandusega ja empiiriliste uurimuste tulemustega. See tähendab, et probleemi täpsustamisel tuleb võtta aluseks olemasolev teave ning arendada sellest oma uurimuse teoreetiline baas. Uurimisprobleemi täpsustamisel võib abi olla ka probleemiga seotud ekspertidega konsulteerimisest. Probleemi täpsustamise järgselt tuleb leida vastus järgmistele küsimustele:
............................................................................ 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koostamine .............................................................................................................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord...................................................................
vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele. Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus. Õpikusse on kokku kogutud erialane teave ja töövõtted nii Euroopast kui Ameerikast, mille koostajad on sidunud Eestis kehtivate ravi- ja tegevusjuhiste, õigusaktide ja õpiku koostamise ajal eksisteerinud reaalsete võimalustega. Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1
– Erinev keel • Ajakirjanduslik keel – lihtne; võib olla kujundlik, slängilik, ebamäärane • Teaduslik keel – professionaalsete terminite valdamine, teatud tüüpi väljendite kasutamine, korrektne ja selge – Teooria ja meetodi tähtsustamine • Ajakirjandus – ei pane rõhku teooriatele ja meetoditele, kuidas andmeid koguti ja analüüsiti. Süsteemne analüüs pole eriti oluline • Teadus – seos varasemate teooriatega ja täpne andmete kogumise metoodika üliolulised. Andmete analüüs peab olema süsteemne – Andmete esinduslikku: ajakirjanduses üsna ebaoluline. Teaduskeel OUT • kirjeldan • Nagu me kõik teame • Ma loodan, et • Usutavasti • “mulle õudsalt meeldis” • Mulle ei meeldi tema seisukoht IN • Analüüsin, uurin • Analüüs tõestas, et • Ma väidan, et • Hüpoteesi kohaselt • Nõustun lähenemisega • Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest…
Kõik kommentaarid