"Uuenev alusharidus" Eva Hulaja (1)

Uuenev alusharidus- Eeva Hujala

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise

Pedagoogika

Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus"

Kasvatuse abil püüti kujundada ühiskonda sobituvaid, korralikke kodanikke. Nüüd nähakse kasvatust ja õpetamist ühiskonna arengu iseseisva, ainulaadse jõuna. Eelõpetuses ühineb laste, lapsevanemate ja perede kultuur õpetajate teoreetilisele põhjale toetuva professionaalsusega. Õppimispedagoogika · Õppimine toimub õpitava aine, varem moodustunud teadmisstruktuuride ja mõtlemise vastastikuses toimes. · Arenguliselt sobiv alusharidus põhineb piaget'likul mõtteviisil ja laialdasel alusharidusalasel uurimuskoondil. · Arenguliselt sobivas alushariduses on kaks osa: lapse kasvamist ja arengut puudutav easpetsiifiline teave ja indiviidispetsiifiline e üksikut last puudutav teave. · Õppekava eesmärgiks on luua õpikeskkond, mis vastab lapse individuaalsetele vajadustele ja huvile. Õpetaja ülesandeks on õpikeskkonna loomine, tegevuse jälgimine ja laste vaatlemine, samuti pidev laste

Eva Hujala- Uuenev alusharidus

Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alu

KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE

(2004). Социалъное самочувствие семъи. Дошколъное воспитание 6, 57- 63. Elango, A. (1934). Kasvatusteadus. Käsiraamat tegelikele kasvatajaile, õpperaamat gümnaasiumi majapidamisharude naiste kodumajandus- ja täiendkoolile. Tartu: Noor- Eesti Kirjastus. Hujala, E. (2001). Teel kvaliteetlasteaia poole. Koolieelse kasvatuse kvaliteet, 1-4. Üleriigiline alushariduse konverents [konverentsi materjalid]. Tallinn. Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Reinap, L., Luuri, J. (2002). Tea & Toimeta nr. 21. Laste kasvumapp. Tallinn:Ilo. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn: REKK Trükikoda. Watson, G. (2003). Koolikäitumise käsiraamat. El Paradiso Käis, J. (1996). Kooliraamat. Tartu: Ilmamaa. 9

Alusharidus

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko

Pedagoogika

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik