Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uued ja vanad maailmaimed (6)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris


KEILA GÜMNAASIUM
10A klass
Kätlin Vaisma
UUED JA VANAD MAAILMAIMED
Referaat



Keila 2008


Sissejuhatus


Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust.
Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune , nagu meie seda tunneme . Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist:
"Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu."
Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud
Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Šveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti:
  • Hiina müür Hiinas,
  • Machu Picchu Peruus,
  • Chichen Itza Mehhikos ,
  • Kristuse kuju Brasiilias,
  • Rooma kolosseuom Roomas,
  • Petra kaljulinn Jordaanias ja
  • Taj Mahal Indias.


    Vanad maailmaimed

    Giza püramiidid


    Kõige vanimaks maailmaimeks peetakse Giza püramiide Egiptuses. Sellesse kompleksi kuulub kolm püramiidi : Cheopsi püramiid, Chephreni püramiid ja Mykerinose püramiid.Üldiselt on Egiptuses püramiide 70 ringis , ennem oli neid kindlasti rohkem, kuid aeg on oma töö teinud - paljud on hävinud liivatormides või lagunenud maavärinate tõttu. Püramiidede täpset vanust on raske määratleda, kuid alles hiljuti avastati seni tundmatu püramiid Sakkaras. Selle põhjal võib oletada, et neid on veelgi ja kes teab, mitmesaja aasta pärast avastatakse alles viimane püramiid.
    Üldiselt kõrguvad püramiidid pika ketina mööda Niiluse kõrbeäärt Kairost Faijumi oaasini. Keti pikkus on umbes 100 kilomeetrit. Cheopsi püramiid on neist suurim. Tema kõrval seisab Chepreni püramiid, mis on vaarao Chepreni hauamonument . Mykerinose püramiid on ehitatud Kairosse, kaguosasse. Mykerinos oli Cheopsi pojapoeg ja tema püramiid oli kolmest kõige tagasihoidlikum. Võib-olla tuleneb see sellest, et ta oli ka oma loomult tagasihoidlikum ja rahva seas kõrgelt austatud isik, võrreldes teiste valitsejatega.
    Püramiidide ehitamine sai alguse soovist säilitada vaaraode mumifitseeritud kehasid ja nendega kaasa pandud varasid ning kaitsta neid hävimise ja rüüstamise eest. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba . Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki ( araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud.
    Arvatakse, et Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri.



    Cheopsi püramiid


    Kõige kuulsam ja suurim püramiid on vaarao Hufu püramiid ehk Cheopsi püramiid. Selle küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137.3 meetrit. Algselt oli see kõrgem, kuid ajapikku on püramiidi tipp maha varisenud. Selle asemele on ehitatud nüüd vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5.4 hektari suuruse maapinna. See maa on nii suur, et sinna mahuks ükskõik missugune Euroopa suurim või kuulsaim palee : Versaille, Buckinghami palee. Selle sisse aga mahuks ristiusu suurim kirik –Püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi püramiid on tõsiselt massiivne : ta ehitati rohkem kui 2.3 miljonist kiviplokist, millest oleks piisanud linna ehitamiseks sajale tuhandele inimesele. Teadlaste arvates ei hävitaks seda ka Hiroshimale visatud tuumapomm .
    Nagu ikka kombeks, on püramiidis kolm hauakambrit. Esimene asub 30 meetri sügavusel maapinnas. Selle mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3.5 meetrit. Nii see, kui ka teine hauakamber , mis asub 20 meetri sügavusel, on lõpetamata. Vahepeal nimetati seda „kuninganna kambriks”. Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja shahtidega. Suhteliselt väikese hauakambri (tegelikult polegi selle mõõdud nii väikesed - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides.
    Peale selle on püramiidil veel koridorisüsteem, mis kujutab endast labürinti. Selline süsteem on kõikidel püramiididel, mille peaeesmärgiks oli kaitsta hauakambrit rüvetamise eest. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata , sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, talle jätkub täiesti sellest, kui ronib mööda neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridore".
    Arvatakse, et Cheopsi püramiidi ehitamiseks ajati 10 aastat kiviplokkide vedamiseks vajalikke radasid ja maa-aluseid käike. Püramiidi enda ehitamine kestis umbes 20 aastat. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus , oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka.

    Chepreni püramiid


    Kuna Chepreni püramiid ei ole nii tuntud, kui Cheopsi, siis räägitakse sellest vähem. Chepreni püramiid on suuruselt teine ja asub Cheopsi püramiidi kõrval. Chepreni püramiid on vaarao Chepreni hauamonument. Selle esialgne kõrgus oli 143.3 meetrit, praeguseks on see aga 136.5 meetrit. Püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne : viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Uued ja vanad maailmaimed #1 Uued ja vanad maailmaimed #2 Uued ja vanad maailmaimed #3 Uued ja vanad maailmaimed #4 Uued ja vanad maailmaimed #5 Uued ja vanad maailmaimed #6 Uued ja vanad maailmaimed #7 Uued ja vanad maailmaimed #8 Uued ja vanad maailmaimed #9 Uued ja vanad maailmaimed #10 Uued ja vanad maailmaimed #11 Uued ja vanad maailmaimed #12 Uued ja vanad maailmaimed #13 Uued ja vanad maailmaimed #14 Uued ja vanad maailmaimed #15 Uued ja vanad maailmaimed #16 Uued ja vanad maailmaimed #17 Uued ja vanad maailmaimed #18 Uued ja vanad maailmaimed #19 Uued ja vanad maailmaimed #20 Uued ja vanad maailmaimed #21 Uued ja vanad maailmaimed #22 Uued ja vanad maailmaimed #23 Uued ja vanad maailmaimed #24 Uued ja vanad maailmaimed #25 Uued ja vanad maailmaimed #26 Uued ja vanad maailmaimed #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor käts Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Giza püramiidid, Cheopsi püramiid, Chepreni püramiid, Mykerinose püramiid, Babüloni rippaiad, Artemise tempel, Zeusi kuju, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn, Suur Hiina Müür, Taj Mahal, Lunastaja Kristuse kuju, Colosseum Itaalias, Iidne inkade linn Machu Picchu, Muistne maiade linn Chichen Itza, Petra kaljulinn Jordaanias,
    püramiidid , rippaiad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (6)

    Jahhahha profiilipilt
    Kristo Lassi: Naljaga öeldes isegi liiga sisukas. xD Igatahes suured tänud üles riputamise eest... :)
    01:22 21-11-2008
    Tugi profiilipilt
    Tugi: Tänan väga materjali eest. Täiesti hea.
    19:20 09-03-2009
    andres96 profiilipilt
    andres96: väga hea ja mahukas info :D

    20:05 15-10-2008


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Vanaaja maailmaimed
    9
    docx
    Uueaja maailmaimed
    3
    doc
    Uued maailmaimed
    31
    ppt
    Antiik maailmaimed
    9
    doc
    Uued maailmaimed - referaat
    5
    docx
    Vanaaja maailmaimed
    26
    doc
    Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval
    16
    doc
    7 maailmaimet





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun