Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte..............................................................................................................
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse
2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon
põletamiste ja tapmiste kirjeldused. Sagedasti korduvad halastamatud ja asjalikud sõjasündmuste kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm-leebe käsitluslaad otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid tegusid õigustab ta harilikult väga inimliku motiiviga, kättemaksuga, ja sugugi mitte alati ema Maarja või tema poja solvamise eest. Henriku klassikaline ja teoloogiline haridus oli tagasihoidlik, oma seisundilt oli ta kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
aastateks paika ateistliku argumentatsiooni kõrgeima taseme. Keskseks teemaks saab “usu reaktsioonilisuse paljastamine”, mida viidi läbi materialismi tutvustavate teoste eesti keelde tõlkimise ning sotsialistlikke ideid kandvate (valdavalt põrandaaluste) ajalehtede kaudu, mis levisid aga suhteliselt piiratud ringkonnas. Religiooniteemasid käsitleti ka loengutel, kõnekoosolekutel ja vestlusringides. Järjekindlalt taoti klassivõitluse teooriast tulenevat raudset seisukohta: kirik on kapitalistide käepikendus, töölise-talupoja kurnaja. Kuigi I Maailmasõja ajal ateistlik tegevus sootuks soikus, muutus olukord äärmiselt huvitavaks 1918. aastal, pärast ilmasõja lõppu. Bolševike üheks toonaseks oluliseks ideeks oli “maailmarevolutsiooni vallandamine”, mille nimel ei hoitud millegagi kokku. Novembrirahutuste tõttu Saksamaal eeldati revolutsiooni peatset puhkemist just Kesk-Euroopas, mistõttu sai Eestist
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
................................................................ 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6 5.1 Uus Testament................................................................... 6 5.2 Vana testament......................................................
.......................................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funktsioonid.......................................................................... 5 5. Pühad tekstid...................................................................................... 6 5.1 Uus Testament.................................................................
uuendamist. Ta nimetas ennast "rahu ja leppimise kuulutajaks" ja "inimkonna ühtsuse eeskostjaks". Meedia ja ühiskonna liidrite suurte kiiduavalduste osalisena rõhutas ta siiski, et tema suurim uhkus on olla `Abdu'l-Bahá Bahá'u'lláh' teener ja kõigi tema sõnade järgi ja tegude aluseks on ta isa õpetused. (`Abdu'l-Bahá...) `Abdu'l-Bahá suri 28. novembril 1921 Haifas. Tema matustele kogunes ligikaudu tuhat juuti, kristlast, moslemit ja baha'id. Nad ülistasid teda kui "eneseohverduslikkuse elavat näidet", kui "rahu tugisammast" ja isikut, kes juhtis inimkonda "tõe teele". (Ibid) Nii nagu Bahá'u'lláh kirjutas ka `Abdu'l-Bahá oma viimse tahte ja testamendi, milles ta nimetas oma vanima pojapoja, Shoghi Effendi, oma järeltulijaks. See tegu kaitses taas baha'i koguduse ühtsust ja kindlustas selle progressi ja arengu. (Ibid) 1.1.3 Shoghi Effendi usu Kaitsja
kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel
.......................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses. Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid,
juhtimine aktiivsele kaastööle koguduses, kusjuures pastori positsioon jäi puutumatuks. Hingehoiutöös vajasid need vennad kohalike usklike, nn ,,kohalike töötegijate" abi, kes nad järk-järgult ka välja vahetasid.9 Vennastekoguduste liikumine osutus eestlaste seas äärmiselt populaarseks. Pärast Zinzendorfi külaskäiku Liivimaale liitus väga palju eestlasi vennastekogudusega. 1742. aastaks oli vennastekogudusel Liivimaal 13-14 tuhat organiseeritud liiget.10 Siinsete talupoegade seas kerkis esile mõjukaid jutlustajaid, kes põimisid enda teksti sisse kriitikat nii mõisa kui ka ametliku kiriku vastu. Eelpool mainitu tekitas ametivõimudes ärevust, kes nägid selles ohtu. Hernhuutlasi süüdistati luteri kiriku ametlikule korrale ja õpetusele vastandumises, vaimulikkonna autoriteedi õõnestamises ning rahva moraali ja vaimsuse 6 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 33. 7 M. Laur, Eesti ajalugu, 141. 8 A
Küsitletud venelaste seas esineb antud vastus samuti, kuid poole vähem, ainult 36%. Umbes kolmandikule kõikidest küsitletust on surnu mälestamine eelkõige lähedaste kogunemine peielauas. 16% venelastele tähendab surnu mälestamine palvetamist hinge eest, käesoleva variandi valinud eestlasi oli tunduvalt vähem, vaid 4%. Kristlikel arusaamade järgi on lahkunu mälestamise peafunktsioon hinge abistamine ja hinge valu leevendamine, surnu mälestamine. Kirik koos leinajatega usaldab ta nõnda Jumala hoolde. Variantide ,,isiklikud mälestused koosoldud ajast" ja ,,lähedaste kogunemine peielauas" domineerimine viitab asjaolule, et kui varem olid rituaalid suunatud lahkunu hingele ja alles seejärel lähedaste lohutamisele, siis tänapäeval on mälestamine eelkõige austusväärne hüvastijätt surnuga, tema sugulaste lohutus. Alles seejärel on soovid ja palved, et lahkunul oleks hea, kuhu 16
olemas vabadus teha, mida hing soovib. Sellegipoolest ei ole tegelikult tegu sama asjaga. Ateisti jaoks ei eksisteeri mingit religioosset maailma. Satanist on aga inimene, kes järgib satanismi kui religiooni ja maailmavaadet. Satanist ei ole Jumala suhtes eitaval positsioonil, nagu on seda ateist. MVO on kirjutanud: ''..on oma elu pannud keerlema iseenda isiku ümber, sellal kui ateist ei omista inimeseks olemisele mingisugust sügavamat tähendust. Ateisti jaoks on religioon ja usk täiesti absurdsed kontseptsioonid, seega ateist ja filosoofiline satanist leiaksid ühise keele märkimisväärselt kiiremini kui ateist ja religioosne satanist.'' (http://faq.saadanas.org/). Sellest mõttest selgus, et on olemas religioossed satanistid ja filosoofilised satanistid. Religioosne satanist on see, kes käitub satanistile ette pandud käskude järgi ja täidab satanistiks olemise reegleid, lisaks usub et on olemas ka jumal. Filosoofiline
Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reformatsioon ehk usu-uuendus Keskaja lõpuks oli kotoliku kiriku muutunud väga rikkaks. Kirikulr kuulusid suured maavaldused ja varandused. Rahvalt võetav kirikukümmnis suurendas jõukust veelgi. Paraku hakkasid vaimulike sõnad ja teod ikka enam lahku minema. Sageli ei pidanud nad kinni ristiusu käskudest ja keeldudest. Vaga elu asemel elasid
vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui sõjateid pidi niihästi idast kui läänest juba enne kristluse jagunemist Lääne- ja Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse suunatud mõõgamisjonit juhtima katoliku kirik koos erinevate rüütliordudega. Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku pärandi ja traditsiooni vastu taastekkis eesti haritlaste ja kunstiinimeste seas 1970. 1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis
liitmis-/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet). V.W.Turner rituaal on tähenduslike sümbolite varamu. Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas, religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud transiseisundid, teise teadvuse seisundid. Eetika ja ususeadustiku aspekt iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale: nt 10 käsku, kuldreegel. Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate 2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha
võlgnevus maaomanikest mõisnikele üldine. Võlga oli talud ja see võlg pärandati põlvest põlve. Lisaks teokohustus mõisale, maksud kirikule. See sajand oli eesti maarahva siirdumine feodaalühiskonda, mida iseloomustasid üha suurenevad maksud, võlad, mõisategu ning kinnistuv sunnismaisus. Üks sündmus, mis eelnes reformatsioonisündmustele, mida peaks teadma: 1504. aastal lahtipääsenud katk Liivimaal tappis Harju ja Virumaal üle poole elanikest. Kroonik ja Pühavaimu kiriku luterlik pastor Balthasar Russow kirjutab oma 1578. aastal väljaantud ,,Liivimaa kroonikas" nõnda: aastal 1522, meister Wolter von Plettenbergi valitsemise ajal ,,hakkas püha evangeeliumi valgus Liivimaa linnades särama. Ja kui ta inimesi Jumala õigele mõistmisele oli valgustanud, nõnda et need paavsti jultunud tegudest ja kõlvatustest aru said, hakkasid nad kohe puujumalate vastu sõdima ja võtsid kirikud tormiga
*ühiskondlikud liikumised-tekivad spuntaalsed vastuseks kriisile mingi suune sotsiaalse grupi elus nt noorsooliikumine. *huve ehk survegrupid-eesmärk avaldadapoliitikutele survet kindlas valdkonnas. A-äri v. ameti alase tegevuse valdkonnas. B-tava koanike probleemide rajanevad grupid nt:pensionääride ühendus. Erakonnad ehk parteid-kujutavad endast kindla struktuurid, liikumeskonnaga ideloogiga organisatsiooni. Eesmärk võimule pääseda. MORAAL EETIKA TAVAD MORAAL-käitumisnormid mis määravad inimese ühiskonda ja kaaseisukonda. Teatavast juhtumustest tuleneb kõlbeline õpetus v inimese käitumine oma kohustundev või sündmuse seisukoht. EETIKA-filosoofia aru mis uurib moraali suhteid. Eetika jälgib moraali arusaamade tekete ja arenkut aegade jooksul ning katsub moraalide norme põhjendada. ETIKET-kindlad käitumis reeglid, mis on eeskätt seotud ametliku ja rahvus vahelise suhtlemisega.
rõõmusõnum, mida kasutatakse Uue testamendi 4 esimese raamatu üldnimetusena. Sisu: kõik inimesed on patused, õigeksmõistmine, ristimine, käsust vabastatud ja Vaimus uuendatud, Iisraeli osa Jumala plaanis, elu armastuses ja sõnakuulmises, juudikristlased ja paganakristlased, apostli kutsumusest ja tegevusest 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Islam Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu
Vanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus.Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine,maagia- tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine. Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine 1. Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti. 2. Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.
Vanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus.Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine,maagia- tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine. Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine 1. Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti. 2. Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema.
esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. 5 Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099
Jumalatele ehitati templeid ehk pühakodasid, kust nende eest hoolitseti. Ajalugu Page 6 Perekond 9. september 2009. a. 10:47 Egiptus Mesopotaamia Peretüüp Paarperekond Mees, naine ja alaealised lapsed Mehe roll Perekonnapea ja ül. Naise roll Säilitas abielludes vara ja lahutuse korral võis pretendeerida ja ül. osale pere varadest. Võimalik saada haridus ja kõrgem amet. Majapidamine. Mehest vaid veidi madalam. Ajalugu Page 7 Kultuur 16. september 2009. a. 11:18 Egiptus Ühine Meopotaamia Loodusolud Korrapärased üleujutused, Savi ja pilliroog Korrapäratud üleujutused kivi jt maavarad Ühiskond, Väga rangelt hierarhiline, Klassiühiskond, perepea - mees
Sisaldab ka ristiusueelset semantikat. Mordvalased Mordvalaste alla kuuluvad ersa ja moksa keeli kõnelevad rahvad, kes elavad Venemaa aladel. Niisamuti, nagu setud on hoolimata vene naabrusest suutnud säilitada oma arhailise kultuuri ning arendada seda oma rada pidi, on ka mordvalased Venemaa ainus põlisrahvas, kes on suutnud läbi viimase aastatuhande püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada, mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi. Asustuse tüüp sõltub piirkonna loodustingimustest, majanduse erijoontest ja ajaloolistest traditsioonidest. Kauges minevikus, kui mordvalaste elatusaladeks olid jahindus ja kalastus, kujunes asustus piki jõekaldaid. Tänapäevasele mordvalaste asuala maastikule on iseloomulik jäärakute ja uhtorgude võrk Volga-Okaa jõgedevahe haruderohkes suurte ja väikeste jõgede süsteemis. Maad, kus elavad mordvalased, on väga viljakad
3) antropoloogia- teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Võrdlev teadus, mis püüab jõuda sügavamate tunnetusteni inimese olemusest. Veel lähedam suhe on kultuuriantropoloogiaga- mille huviobriit on inimene ja tema käitumismustrid, tavad. Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon, sotsioloogia jne. Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid. Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas. Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid: meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti
sakraalsuse. Ent enne, kui piiblimotiividest saab kirjanduskultuuri orgaaniline osa, enne kui see metaforiseerub, on piibel siiski esmatekst, mis reguleerib, korrastab inimkollektiivi teatava väärtussüsteemi ümber, seob ja keskendab ühes keeles kõnelevat rahvast mõisteliselt. Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Haridus kultuuritekstina. Rahvakoolidest Eesti Aleksandrikooli ja rahvusliku ülikoolini. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
