Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia juba 15. sajandi lõpul. Eriti Francois I valitsusajal. Siis ei kutsutud kokku enam generaalstaate, vaid nende asemel oli kuninga määratud Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale.
NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Protestantlik jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ning aadlikud tohtisid neid korraldada oma lossides (seda kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisi ja veel mõne linna piires). Poliitiliselt oli tähtis punkt, mis andis
....................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal.............................................................................................7 Henry VIII............................................................................................................................7 Vastureformatsioon..............................................................................................................9 Reformatsioon Prantsusmaal........................................................................................10 Hugenotid.............................................................................................................................11 Ususõjad...............................................................................................................................11 Pärtliöö...........................................................................................................................
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse
zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34. Ususõjad Prantsusmaal: Kuningas ja kirik, Reformatsiooni algus, Hugenotid, Teel kodusõdadele, Ususõdade algus, Pärtliöö, Uued kodusõjad Nantes'i edikt 1598 35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon, võitlused 16.saj algul, Reformatsioon, Reformatsioon taanis,
Ta taastas reformeeritud kiriku, fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus parlament kinnitas 1571. aastal korrastati kiriku organisatsioon. USUPROBLEEMID SOTIMAAL · Eraldi kuningriik, iseloomustas sugukondlike kogukondade e. klannide suur osatähtsus ja piirkondlikud erinevused. Lõhestatust lootsid ära kasutada Inglismaa, Prantsusmaa jt. · 1542 päris Soti trooni mõne päeva vanuselt Mary Stuart, kes kasvatati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. · Soti lõunapoolsetes kalvinism; ideoloogiks oli John Knox. 1567 tõusid soti kalvinistid Mary vastu üles Prantsusmaa ei saanud abi osutada Mary loobus troonist oma aastase poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale. · Elizabeth nägi Marys ohtu troonile ja võttis ta aastateks järelevalve alla. Inglise katoliiklased püüdsid Maryt vabastada vandenõu avastati Mary anti erikohtu alla ning 1587. aastal mõisteti tapalavale
Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt kapitalistlikud suhted. Sveitslased olid töökad ning ei talunud katoliku kiriku kombeid, et vaimulikud vöisid ilmalikke mönusid nautida, pealegi kui rahvas pidi maksma makse ning kohustusi kandma. Hakati taotlema kirikumaade vöörandamist. Suureks probleemiks Sveitsis oli palgasödurlus. Enamus palgasöduseid teenis mujula, mitte Sveitsis, nt Prantsusmaal. Nad töid kodumaale palju raha, peale selle maksid palgasödurite värbajad kantonitele. Teisest küljest aga tuli kantonitel hoolitseda vöörsil hukkunute leskede ja orbude eest ning lisaks tekitas palgasödurlus kodumaal meestepuuduse. ZWINGLI JA REFORMATSIOON 16. saj Sveitsis valitsenud olud löid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esime reformaator oli Ulrich Zwngli (1484-1531)
kuu) 4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul. 5. Almuste jagamine vaestele. Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania Kaananimaa Pärsia Põhja-Aafrika Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda
Kõik kommentaarid