Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #1 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #2 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #3 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #4 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #5 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #6 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #7 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #8 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #9 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #10 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #11 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #12 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #13 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #14 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #15 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #16 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #17 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #18 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #19 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor carolin.aromets Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
odt

Üldine usundilugu

Umbes 3000 ­ 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo ­ Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena

Üldine usundilugu
thumbnail
9
odt

Usundilugu

Mõisted: Riitus ­ usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt ­ tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi ­ mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan ­ tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid ­ kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija ­ isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing ­ üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal ­ kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim ­ elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand ­ isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis ­ esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, ka

Usundiõpetus
thumbnail
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

· Kristlus: - Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle ( ) - Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud - Ollakse avatud uurimistegevusele ­ aitab paremini Jumalat tundma õppida · Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes. · Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu. EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast · Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta · Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr. · Üheks vanimaks usundiks peetakse Samanismi - Saaman ­ inimene, kes suudab minna transiseisundisse ( ), see tähendab, et ta suudab olla vahendaja () kahe maailma vahel

Üldine usundilugu
thumbnail
8
doc

Religiooni arvestus

Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites ­ gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban ­ selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna

Religioon
thumbnail
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites ­ gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban ­ selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna

Ajalugu
thumbnail
14
docx

MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON

elamisega) 5. Homo sapiens neanderhalensis – matsid surnuid, osavad kütid 6. Homo sapiens sapiens – takrinimene (kütid, korilased, kalastajad) Algsed tegevusalad – küttimine, kalapüük, korilus Muinasaja kunsti alged – kõigel elaval on hing, kunst kujunes koos uskumusega, kujukesed, esimesed joonised luudel, sarvedel ja kivil Kuulsad koopamaalingud – Lasaux, Altamira, Chauvet Venus – naisekujuke, viljakuse jumalanna Animism – usund, kus loodus on hingestatud Toteism – usund, kus sugukond põlvneb mõnest loomast 1.1 ESIAJA INIMESE TEGEVUSALAD Küttimine – mammutid, põhjapõdrad, piisonid (vibuga) Kalapüük – kala (jahirelvadega – ahingud, harpuunid) Korilus – seened, marjad, juurikad Põlluharimine – levis alepõllundus (tööriistaks kõblas) Karjakasvatus – lambad, kitsed, hiljem sead ja veised (esimene kodustatud loom - koer) Millised oskused täienevad inimesel minnes üle viljelusmajandusele? 1

Usundiõpetus
thumbnail
10
doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest

Usundiõpetus
thumbnail
28
docx

Maailma religiooni konspekt ja mõtisklus religioonist

Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja

Religioon




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun