Usundilugu - religioon, erinevad usud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Usundilugu - Tertia arvestus

Posija ­ inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing ­ üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal ­ kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim ­ elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand ­ isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni ­ pealik, preester ja kohtunik. Fetis ­ ese mida kasutatakse nõidumises ja kuhu kogutakse väge. Tabu ­ usuline keeld. Mana ­ elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. Üleminekuriitus ­ toiming, milles viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Tootem ­ loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat.

Usundiõpetus

10

doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest

Usundiõpetus

9

odt

Usundilugu

nõid ­ kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija ­ isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing ­ üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal ­ kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim ­ elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand ­ isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis ­ esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, kasutatakse nõidumisel tabu ­ negatiivne totemism; tootemilooma ei tohi tappa; tappes tuleb andeks paluda; usuline keeld mana ­ vägi ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres

Usundiõpetus

12

odt

Üldine usundilugu

Umbes 3000 ­ 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo ­ Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena

Üldine usundilugu

5

docx

Usundid - kristlus, budism, hinduism, islam, džainism, judaism

JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse.

Usundiõpetus

5

odt

USUNDI arvestus TH 2010

Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt ­ eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing ­ Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ­ ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis ­ inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu ­ religioosne keeld Mana ­ Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jum

Usundiõpetus

4

docx

5 suurt religiooni ehk usundit

Viis suurt religiooni ehk usundit 1. Nimeta tähtsamaid ülemaailmse levikuga usundeid. Kristlus, islam, hinduism, budism ja judaism. ____________________________________________________________________________ 2. Nimeta järgijate arvu poolest 3 kõige suuremat usundit. Need on kristlus, islam ja hinduism ____________________________________________________________________________ 3. Millised usundid on kõige vanemad? Kõige vanemad usundid on hinduism ja budism. ____________________________________________________________________________ Hinduism 1. Hinduismi põhitõed ( mida usuvad ja peavad tähtsaks) Hindud usuvad, et maailma valitseb Brahman ehk maailmavaim. Hindudele on omane usk paljudesse jumalatesse. Indias valitseb kastisüsteem. Hindud usuvad igavesse taassündi. Oluline osa on karmal- see on omamoodi seadus, mille järgi on igal teol tagajärg. Inimene peab olema askee

Kategoriseerimata

22

docx

Usundiloo konspekt ja mõisted

peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud.   Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm.   Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust.   Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud  Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat   Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks.   Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse.   Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid

Religioon

Kommentaarid (0)