Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3
poole; kolmandaks, almuste andmine, ehk 2,5% aastasissetulekust; neljandaks, paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul; viiendaks, üks kord elus palverännak Mekasse Kogudus umbes 1,78 miljardit inimest; moseed Iseloomulikud tunnused alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia keeles; judaism ja kristlus on Allahi eelnevad tööd Peasuunad puuduvad Pühakiri Koraan; kõik teistsugused pühakirjad hävitati Rajaja Muhammed ehk Mohammad; sündis 570. pKr Mekas; 40aastaselt sai ilmutuse ingel Gabrielilt Pühad paigad Meka, Mediina, Jeruuselemm; Kaaba tempel; Nutumüür Iseloomulikud riitused Meka poole palvetamine viis korda päevas; palverännak; paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul Kristlus:
Loodususundites usutakse ka seda, et ollakse seotud mingi kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega. Hinduism ~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad Arya'd nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus
JUDAISM juudi rahvaste usk *Etniline usund -emaliin, ema roll traditsioonide edam andmises on väga oluline. Ema on kindel kui aga isa ei pruugi olla nii kindel Ema peab olema sellest rahvusest ja siis on ka lapsed selle rahvuse esindajad. Ema on alati judaismis patrioot. -Iisraeli usund, varasem judaïsmi vorm on muistne iisraeli usund, mis on kujunenud tänapäeva judaismiks. -Heebrea hõimud, heebrea hõimudest on see rahvas välja kasvanud. *Esiisa Aabrahami, mees kellega jumal sõlmis lepingu.Tal oli poeg nimega Iisak.Aabraham oli justkui muster usklik, kes oli valmis oma poega ohverdama. Omakorda Iisakul oli poeg Jaakob, kes abiellus Raheliga ja sai temaga 12 poega, kellest areneski iisraeli rahvas. *Iisraeli rahvas - 12 suguharu
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus.
· Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist
Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
Kõik kommentaarid