Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
500eKr 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada. 3 vabanemise teed: kuidas saavutada moksa ehk vabanemine · tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale · teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/askeet · tegude tee: ühiskondlike kohustuste täitmine, töötegemine ilma isekuseta, maailmaelu aitamine jumalad hinduismis: · polüteistlik usund austatakse mitmeid erinevaid jumalaid · kõik jumalad ühe tegelikkuse, brahmani, väljendusvormid · enamikku jumalaid kujutatakse inimese sarnasena, kuid võib olla palju käsi/jalgu, igal detailil või asendil kindel tähendus · igaüks leiab omale oluliseima jumala · kolm keskset jumalat esindavad maailma kolme olulist elementi: Brahma kõige looja ja rajaja Visnu olemasoleva elu säilitaja ja alalhoidja
Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas)
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja
Referaat ,,Kultuur on ennekõike paljusus." (L. Meri) Taoism Koostaja: Rene Tuvikene Varstu 2006.a Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Õpetuse alused............................................................................................................................4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Kaanon........................................................................................................................................5 Kujunemine maagilisteks rituaalideks........................................................................................6 Taoism ja kristlus............................................................................
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament
Kõik kommentaarid