USSID
Usside mitmekesisus.
U s s id .
L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id
Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id
Lameussid
Lameussid on lameda
kehaga.
Lameusside keha pikkus
võib ulatuda mõnest
millimeetrist 10 meetrini.
Enamik lameusse elab
parasiitidena teiste
loomade sees.
Paeluss
Kuulub lameusside hulka.
Koosneb kehast, kaelast ja
päisest.
Omab lihtsa närvisüsteemi,
eritus ja sigimiselundkona.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ilvez
Õppematerjali autor
Usside klassifikatsioon ja kirjeldus Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 - 2005 Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Loe lähemalt Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Paras
4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid. Teisi rõngusse Mudatuplased (paar cm) elavad veekogude põhjas põhjasetetesse kaevununa. Toituvad lagunevatest taime- ja loomajäänustest, oluliseks toiduks kaladele. Kaanid elavad mageveekogudes, nende keha on lame, harjasteta, keha mõlemas otsas on iminapp. Kaaniliike - hobukaan, ahaskaan, lamekaan, kalakaan. Apteegikaan toitub selgroogsete loomade (sh imetajate) verest. Veri koguneb mahukasse pugusse.
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused.
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11
Vihmauss on liitsuguline. Tal on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, samuti on ta toiduks paljudele loomaliikidele. Nahklihasmõik usside lihaskihtidest ja kattekihist koosnev toes Liitsuguline loom loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis Suletud vereringe vereringe, milles veri liigub ainult veresoontes ja läbi südame. USSIDE MITMEKESISUS Lameussid on väga lameda kehaga ussid, kellest enamik elab teiste loomade sees parasiidina (paelussid, lehekujulised maksakaanid) Paelussid on paelakujulise paljudest lülidest kehaga sooleparasiidid. Parasiitse eluviisi tõttu on nende kehaehitus lihtsustatud: nt puudub seedeelundkond, sest nad kasutavad peremehe seeditud toitu. Seda imendavad nad kogu keha pinnaga. Paelussid on liitsugulised: igas lülis asuvad isas ja emassigimiselundid. Kõikides lülides arenevad
Vereringe on tal suletud , mis tähendab et veri voolab kogu oma teel veresoontes. Veresooni on tihedalt nahas. Südant ei ole ( või on?). Hemoglobiini tõttu on ad roosaka värvusega. Hingamiselundid vihmaussil puuduvad. Nad hingavad naha kaudu , milles paikneb tihe veresoonte võrgustik. Ussi kehapind ei tohi kuiv olla või muidu nad ei saa hingata. Seepärast käib vihmauss maapinnal öösel , kui on niiskem ja päike ei kuivata nahka. Saab hingataa ainult õhurikkas mullas. Vihmaga jäävad ussid õhupuudusesse ja peavad päeval juba mullast välja tulema. Sest et neid näeb alles pärast vihma (kõige tihedamini) siis neid kutsutakse vihmaussideks. Nad on liitsugulised. Sellele vaatamata nad ei viljasta ennast ise. Kaks vihmaussi vahetavad seemnerakke mis talletatakse seemnehoidlas. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama ja moodustub torukese taoline kookon , munad muneb kookonisse , viljastab seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Tulevad noored vihmaussid
(sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14. Milline usside rühm on kõige enam arenenud? Põhjenda oma otsust (3) 15. Kirjelda vihmaussi sigimist ja arengut. 16. Millin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid