Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Urogenitaalsüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kuse- ja suguelundid
K U S E- J A S U G U E L U N D I D
Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud.
K U S E E L U N D I D
Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus
Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad ) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid ( kusihape , kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele. Samuti kindlustavad nad vere reaktsiooni konstantsuse, eritades vastavalt vajaduse korral kord aluselisi, kord happelisi fosforhappe soolasid.
Neerude kaudu eritatakse kehast ka mitmesuguseid mürkaineid, mis soolest verre satuvad (indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse. Neerude kaudu eemaldatakse kehast ka arstimitena sinna viidud ained. Neerud on ühtlasi paigaks, kus mõnesid aineid (ammoniaaki, hipuurhapet jt.) sünteesitakse ja siis väljutatakse.
Peale neerude kuuluvad kuseelundite koostisse ka need teed, mille kaudu uriin eemaldatakse: neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha , kusepõis ja kusiti.
Neerude ülemisele poolusele (otsale) kinnitub neerupealis ehk suprarenaalnääre. See on sisesekretoorne nääre, mis ainult topograafiliselt on neerudega ühenduses, funktsionaalselt aga ei ole neil kuseelunditega midagi ühist.
http://www.faqs.org/health/images/uchr_02_img0199.jpg
Kuseelundite süsteemi kuuluvad järgmised elundid :
neerud r e n e s
kusejuha u r e t e r
kusepõis v e s i c a u r i n a r i a
kusiti u r e t h r a
N e e r u d r e n e s
neer r e n
Neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluga ~150- 200 g, mis asetsevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale.
Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad.
http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif
Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast säsiollusest (medulla). Säsi jaotub 10-15 neerupüramiidiks, millede vahele ulatuvad neerukoorest moodustunud neerusambad. Koor ja säsi koosnevad arvukatest veresoontest ja ülipeenetest neerutorukestest, mis on nähtavad ainult mikroskoobis. Neerupüramiidide tipud - neerunäsad- on suunatud neeruvärati poole ja nad ulatuvad neeruurkesse. 2-3 püramiidi tipud ühinevad omavahel ja ulatuvad väikesesse neerukarikasse. Väikesi neerukarikaid on 8-12, nad on laiade, kuid lühikeste torukeste kujulised . Iga väike karikas haarab ühe otsaga neerunäsa, teine ots läheb üle suurde neerukarikasse. Suuri karikaid on 2-3, laatudes moodustavad nad lehtrikujulise neeruvaagna; see läheb ahenedes üle kusejuhaks.
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on NEFRON , milles toimubki uriini valmistamine.
http://www.physioweb.org/IMAGES/nephron_detail.jpg
Nefron koosneb järgmistest osadest:
asukoht
* neerukehake koosneb veresoonte päsmakesest koores
ja seda ümbritsev kihnust e.
Bowman-Sumljanski kihnust
* proksimaalosa vääniline osa koores
sirge osa
} Henle ling säsis
* distaalosa sirge osa
vääniline osa koores
* lüliosa säsis
Suurem osa nefronitest asub neerukoores (~4/5), nn. koorenefronid. Väiksem osa asub säsis - need on nn. jukstamedullaarsed nefronid ( lad.k. juxta - kõrval, juures; medulla - säsi, üdi).
Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~ 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid - arterioole nimetatakse toomasoonteks (vas afferens ). Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool - viimasoon ( vas efferens ). Neerukoores olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte omast väiksem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma - kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefroni kanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis edaspidi ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, need moodustavad lõpuks neeruveeni (suubub alumisse õõnesveeni). Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi: ühed kapillaarid moodustavad päsmakesi ja neis voolab arteriaalne veri, teised kapillaarid paiknevad nefronite kanalikeste vahel ja neis muutub arteriaalne veri venoosseks. Päsmakeste omapärast kapillaaristikku kutsutakse "imevõrgustikuks".
K u s e j u h a u r e t e r
Kusejuha on ~ 30 cm pikkune torujas paariselund, mille läbimõõt kõigub erinevates osades 3-9 mm piires. Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina kõhukelmetaguses ruumis allapoole väikevaagnasse ning avaneb kusepõide selle tagaseina alumises osas. Enne kusepõide suubumist ristub kusejuha mehel seemnejuhaga, naisel kulgeb ta emakakaela ja tupe lähedal ning ristub emakaarteriga. Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide.
http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif
Kusejuha sein koosneb :
* limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde;
*silelihaskest - on kolmekihiline , mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide ega lase tal tagasi valguda;
*adventitsiaalkest - koosneb sidekoest. Kõhukelme katab kusejuhasid ainult eest.
K u s e p õ i s v e s i c a u r i n a r i a
Kusepõis on õõneselund, mille kuju oleneb uriiniga täitumusest: tühjana on ta lamendunud, täitununa omandab muna või pirni kuju. Mahutavus on individuaalselt erinev, kuid kõigub täiskasvanul 500-700 ml piires.
Kusepõis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Urogenitaalsüsteem #1 Urogenitaalsüsteem #2 Urogenitaalsüsteem #3 Urogenitaalsüsteem #4 Urogenitaalsüsteem #5 Urogenitaalsüsteem #6 Urogenitaalsüsteem #7 Urogenitaalsüsteem #8 Urogenitaalsüsteem #9 Urogenitaalsüsteem #10 Urogenitaalsüsteem #11 Urogenitaalsüsteem #12 Urogenitaalsüsteem #13 Urogenitaalsüsteem #14 Urogenitaalsüsteem #15 Urogenitaalsüsteem #16 Urogenitaalsüsteem #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eglerohtla Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

37
doc
Närvisüsteem
14
docx
Kuse-ja suguelundid
15
doc
Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine
26
doc
Seedeelundid
15
doc
Inimese Anatoomia vastused-koed-elundid ja elundkonnad jne
67
doc
Terve naine
6
docx
Anatoomia - siseelundid
27
odt
Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun