URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud, sh metsade hävitamine Ökoloogia seminar 07.10.2009 Kristi Pedanik Tallinna Tehnikaülikool 2009 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määr
Kontraurbanisatsiooni etapp– rahvaarvu vähenemine ei toimu ainult keskuslinnas vaid linnastutes tervikuna, samal ajal kui rahvaarv kasvab linnastu mõjupiirkonnast väljajäävates väikelinnades ja maapiirkondades. Reurbanisatsiooni etapp – keskuslinnade taaselustamine, mistõttu sealne rahvaarv kasvab. Eeldab tavapäraselt avaliku sektori jõupingutusi keskuslinnade elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud maades ja arengumaades Arengumaades Arengumaade kiire ja kontrollimatu linnastumine toob kaasa palju probleeme. Kiiresti paisunud linnade elanike olukord on eriti raske selle tõttu, et enamus nende elanikke on nii-öelda mitteametlikud elanikud, kes elavad juhuslikult kättesaadud materjalist ehitatud hurtsik-külades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele, elektrile. Sellistes
reguleerimiseks saab riik seadustega kehtestada toetussüsteemi lastega peredele, garanteerida laene, arendada haridusvõrku. Seda tegevust nim.sotsiaalpoliitikaks. Demograafilise koosseisu reguleerimiseks saab riik: 1) sisserände kvoodid 2) meditsiinilise abi tõhustamine 3) ohtudest laialdane teavitamine 4) kultuurilise tegevuse toetamine Paiknemist mõjutavad abinõud: 1) kujundabvälja riigi äärdealadel sobiva infrastruktuuri.(kooli-,teedevõrk, meditsiiniline teenindus) Sellega loob riik tingimused eraettevõtetele. 2) maksusoodustuste tegemine ettevõtjatele. (tulu-,sotsiaalmaks) Kõik rahvastikupoliitika võimalused sõltuvad riigi majanduslikest võimetest. Rahvastikupoliitikaga tegeletakse peale riigitasandi ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Olulisemaks tegelejaks on ÜRO oma allorganisatsioonidega tegeles maailma vaeste piirkondadena. Euroopaliidu rahvastikupoliitika pöörab kõige rohkem tähelepanu demokraatlike suhete kujunemisele. 2.6
kanalisatsioon ● Levivad nakkushaigused ● Toidu ja veepuudus ● Kuritegevus Keskkonnaprobleemid ● Õhusaaste ● Õhusaaste ● Veesaaste ● Veesaaste ● Prügisaaste ● Prügisaaste ● Linnahaljas ● Mullasaaste tuse säilimine ● Kaos
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine
Asulate teket ja arengut mõjutavad tegurid: - Pakub kaitset vaenlase rünnaku puhul - Toidu tegemiseks ja hoonete kütmiseks vajaliku kütuse olemasolu - Joogivee lähedus - Põllumajanduslikult kasutatava maa lähedus - Eluaseme ehitamiseks vajalike materjalide lähedus - Pakub kaitset halbade ilmastikuolude vastu - Juurdepääs teistele piirkondadele (soodne trantsporigeograafiline asend) Linnastumine e. urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemie; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Asulaid võib elanike tegevusalade ja eluviisi põhjal jagada linnalisteks ja maa-asulateks. Asulaid on võimalik jagada ka nende põhilise majandusharu järgi, nt kaevandus-, põllumajandus-, kuurort-, sadama-, ülikooli- jt asulateks
· Pakub kaitset halbade ilmatikolude vastu · Juurdepääs teistele piirkondadele (soodne trantspordigeograafiline asend) Asulad: · Linnalised · Maa asulad Eestis on maa-asulateks külad kui mujal maailmas nagu auul,kislakk,staniitsa vms. Asulaid on võimalik jagada nende põhilise majandusharu järgu näiteks tööstus;kaevandus;põllumajandus;sadama;kuuort;ülikooli jt auslateks. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnada kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused
Kõik kommentaarid