Muusika harmoonia võib ju üles ehitada mõnele spetsiifilisele rahvuslikule helilaadile, jazzmuusika omandab siis peale avardunud kooskõlade ka eksootilise kõlavärvingu. Samas valtkonnas on silma paistnud rootslane Jan Johanson, poolakas Zbigniew Namyslowski, ungarlane György Szabados, soomlane Seppo Paakkunainen jpt. 4 Jan Johanson. Seppo Paakkunainen. Zbigniew Namyslowski. Uno Naissoo. György Szabados. 5 Uno Naissoo Uno Naissoo (25.03.1928 Viljandi 5.01.1980), Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ikka oli tal varuks mõni sõbralik
tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus.
Kõik kommentaarid