Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Universum (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Ande Andekas-Lammutaja
Füüsika – Universum
Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju.
Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee ( orbiit ) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende

Universum #1 Universum #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
<br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Universum

galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast ­ Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, ,mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika ­ Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid

Füüsika
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. 3. 8. Neptuun................................

Füüsika
thumbnail
6
docx

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti ­ langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõig

Füüsika
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur.................................

Füüsika
thumbnail
4
pdf

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on t

Füüsika
thumbnail
8
docx

Päikesesüsteem ja sinna kuuluvad planeedid

Päikesesüsteem on asi ,millest võiks rääkima ja kirjutama jäädagi.Kuna see on nii võrd suur.Päikese süsteemi kuuluvad ka veel asteroidid,meteooridid,komeedid need on ka päikesesüsteemi väikekehad.Kõik kokku võtes on päikesesüsteemis 9 suurplaaneti koos kaaslastega,mõnituhat väikeplaneeti (asteroidi), umbes sada perjoodilist komeeti ning teadmata kogus meteoorilist ainet (tolmu). Kasutatud kirjandus: 1. E. Pärtel, J. Lõhmus. Füüsika IX klassile Soojusõpetus ja Universum, Tallinn, Koolibri 2000 2. http://tahistaeva.pri.ee/ 3. http://www.obs.ee/astro/surveyor/ 4. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Voyager_1 6. http://opik.obs.ee/boxid.html

Füüsika
thumbnail
5
doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koos

Füüsika
thumbnail
3
doc

Planeetide andmed

PLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMIS Merkuur Gravitatsioon: 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 ­ 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koosneb peamiselt

Füüsika




Kommentaarid (1)

cicada69 profiilipilt
cicada69: Suureks abiks :d
13:53 06-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun