100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dan Uvarov
Õppematerjali autor
☼ “Homo ludens” = “Mängiv inimene” ☼ ühiskonnakriitika - hoiatus totalitarismi ees “Homse varjus. Meie ajastu vaimse haiguse diagnoos” ☼ rakenduslik psühholoogia “ajalooline aimus ehk tundmus”– säilinud maalide, teoste abil saame minna mineviku ☼ esteetiline lähenemine - kunstiteosed → tee mineviku mõistmisest ☼ ajalooline mõtleb kujutluspilditest, kujutlusvõime toel ☼ morfoloogilne - tuvastada erinevad vormid (žanrid) - annab aru oma enda minevikust (“Kultuuriajaloo esmane ülesanne on morfoloogiliselt mõista ja kirjeldada kultuure nende erilises ja tegelikus käigus.”) ☼ ajalugu koosneb vormidest, saame olulist mõista ☼ kultuuriajalugu peab tungima sügavamale kultuurimorfoloogiline uurimus keskajast - "Keskaja sügis” ☼ "Keskaja sügis” - aastaajad vahetuvad nagu ajalugu kultuurivormide ajalooline analüüs (?) ☼ periodiseerimine - (pole hea)
Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat.
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väi
kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise aja kirjandusele. Teos ilmus trükis 1870. a. Kreutzwald oli Kalevipojaga mananud eestlaste silme ette vabaduses särava mineviku. Jakobsoni tõlgenduses said müüdid enam sisu ning konkreetsustki. Sissejuhatus minevikust rääkimiseks. Originaalpealkiri: „Eesti rahva valguse, pimeduse ja koidu aeg“ Taustaideed: See kõne asetub mingitesse suurematesse kontekstidesse, sellel on oma kultuuriline ümbrus. Kõnet ümbritseb mitu erinevat konteksti. Kõigepealt oluline laiem Euroopa romantismi kontekst ja kultuurilised hoiakud. Kesksed asjad: 18.saj-19.saj keskpaik. Selle sajandi jooksul erinevates euroopa maades tekivad kontseptsioonid. Selle sajandi jooksul muutub euroopa väga kiiresti.
teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Mõiste Aeg Kes kasutas? Mis kontekstis? 1. ) Vana vara (regivärsilood, 1861 (1843) Kreutzwald Suunatud minevikupärandile. ennemuistsed jutud) 2. )Rahvamälestused ehk vanavara 1870ndad1888, Hurt Kõik, mida rahvas oma minevikust 1896 mäletab: jutud, kombed, arvamised, usk, ütlemised, laulud ja mängud. Suunatud aineloendile Rahvaluule 1936 Oskar Loorits Rahva mälus suuliselt säilinud ja
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
Pseudomütoloogia side autentse folkloorse materjali ja pärandiga on nõrk. Väga hõreda info aluselt kujundatakse terviklik ja suurejooneline minevikupilt. 1860ndatel algavad tugevad rahvuslikud manifestatsioonid. Sel ajal hakatakse tegelema rahvuse ehitamisega (nation building), mille raames on oluline just mineviku kujundamine. Näiteks Faehlmanni muistendid, Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ teenivadki seda eesmärki – esitavad idealistliku visiooni minevikust, kunagisest õitsvast kultuurist, mis aegade jooksul võõrvõimu all on kadunud. nende tingimustes pole tähtis, kas tekst on autentne või mitte. Poliitiline kinnitus eeldab, et muistendi sisu on autentne, sest sisaldab positiivset sõnumit mineviku kohta, mis omakorda tugevdab rahvuslikku eneseteadvust. Faehlmann lähtub Petersoni tõlgitud mütoloogiaraamatust – sellega pannakse alus eesti pseudomütoloogia levikule ja kasutamisele.
läänekristlike mõjudega kultuuri, Eesti poolt vaadatuna on vene kultuur maailmakultuuri avaldumisvõimalusi ja vorme. 11.Kultuur kui loovus. Kaunite kunstide osast eesti kultuuris. Rahvuslikud tüvitekstid, sümbolmärgid ja stiililine mitmekesisus: Eestlasi ühendab maa. Aga ka juured, mis on just sellest maast läbi põimunud. Ja miski just meile omane, miski, mis meid eestlasteks teeb. See miski on meie kollektiivne alateadvus. Meis peitub nii kaugemast kui lähemast minevikust pärit arhetüüpe, mis paratamatult mõjustavad meie lähemat tulevikku. Mineviku varjud määravad suures osas ka kaugemast tulevikust rääkimise võimalused. Eesti tulevikustsenaariumide olemasolu sõltub sellest, milline arhetüüpide kombinatsioon domineerima hakkab. Jäämisest või kadumisest kõneldes on olulised kaks pärandit "700- aastane orjapõlv" andis alaväärsuse ja ENSV leebelt öeldes eetikaprobleemi suutmatuse eristada isiklikku ja võõrast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid