Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari kogupindala on 93 030 km² ning rahvarvu suurus on 9 941 000 inimest. Haritavat maad on Ungaris kokku 49,58% kogu maaalast. Istandusi on üldiselt vähe- kõigest 2,06% ning niisutatavat maad leidub 1,400 km2 . Kliima: Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7°C. °C.
15. märtsil 1848.a. puhkes Pestis ülestõus, mille alguses moodustati oma valitsus ning 14. aprillil 1849 kuulutati Ungari iseseisvaks. Austria ja Vene väed sundisid aga ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik, Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias Austria keiser Franz Joseph I oli ühtlasi Ungari kuningas. Ungarisse kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülemine Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat. Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16.11. 1918 iseseisvaks. 1919.aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim Ungari Nõukogude Vabariik- Béla Kuni (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kaks kolmandikku senisest territooriumist, mh. terve Transilvaania. 1920
kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro [2]. 1 2004. aastal sai Euroopa Liidu liikmesriigiks ka Ungari. Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul, mille pindala on 93 030 km2, seal elab 2014. aasta seisuga 9 879 000 inimest ning rahvastiku tihedus on 106 in/km2 kohta, pealinnaks on Budabest. Riik piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Maavarasid on seal vähe, peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40%
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
