Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Unehügieen (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ise oma väsimust või unisust hinnata ?
  • Kui ferritiini sisaldus seerumis on alla 40 ?
  • Kui tõenäoline on, et võite tukastada ?
  • Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui loete istudes ?
  • Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui vaatate televiisorit ?
  • Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui lihtsalt istute, et puhata ?
  • Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui istute ja kõnelete kellegagi ?
  • Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui jääte istuma pärast alkoholita lõunasööki ?
 
Säutsu twitteris
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool
Reisikorraldus
R11

Kai Mänd
Unehügieen
Referaat

Juhendaja : Marelle Günthal- Drell

Tallinn, 2012

SISUKORD


1 UNI 3
2 UNEHÜGIEEN 4
3 SAGEDASED UNEHÄIRED, MIDA TEHA? 6
4 UNEAPNOE 7
5 RAHUTUTE JALGADE SÜNDROOM 10
5.2 Osa ravimeid süvendab RLS-haigete vaevusi . 12
6 NARKOLEPSIA 13
7 POLÜSOMNOGRAAFIA 15
8 UNEHÄIRETE RAVILE SPETSIALISEERUNUD KESKUSED EESTIS 17
9 LISA 1 – EPWORTH ’i UNISUSE SKAALA 19
Hinnake oma unisust: 19
10 LISA 2 – CPAPHINGAMISAPARAAT 20
11 LISA 3 – POLÜSOMNOGRAAFIA 21
12 KOKKUVÕTE 22
13 KASUTATUD KIRJANDUS 23

1 UNI



Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine.
Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid .
Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest.
Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni.
Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. Suguhormoonid (östrogeen, progesteroon , testosteroon) aktiveerivad käbinääret, mis toodab melatoniini, mis on oluline unehormoon. Süvaune ajal suureneb testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni sisaldus. Samal ajal on teada, et süvaune puudusel nende hormoonide sisaldus väheneb. Süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid omakorda taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stresshormooni. Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemise ja seksuaalse vananemise. Asjata ei ole öeldud, et magades säilitab inimene oma nooruse. Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 7–8 tundi ja koolilaps 9 tundi ööund, vastasel juhul tekib nii vaimne kui ka füüsiline väsimus. Oluline ei ole mitte ainult uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg, mil süvaund on vähemalt 20% ja unenägude und üle 20%.

2 UNEHÜGIEEN


Unehügieeni all mõistetakse praktilisi soovitusi , mida järgides on võimalik inimesele tagada kosutav , efektiivne uni, mis võimaldab tal päeval tunda end erksa ja tegusana. Neid soovitusi järgides on võimalik leevendada ja ka ära hoida mitut tüüpi unehäireid. Oluline on, et lähedased ja perekond oleks igati abiks nende soovituste järgimisel.
Unehügieeni soovituste järgimine on oluline mitmesuguste levinud haiguste korral: depressioon, diabeet , südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, ülekaalulisus. Siis on häiritud eelkõige uneaja pikkus. Peab meeles pidama , et tervise ja töövõime seisukohalt optimaalne uneaeg täiskasvanul on 7–8 tundi. Nii liigne kui ka vähene magamine on seotud terviseriskidega.
Une ja ärkamise aeg:
  • Tõuse iga päev üles samal kellaajal, sõltumata sellest, millal magama läksid;
  • Mine iga päev samal kellaajal voodisse.
  • Kui oled harjunud tegema päevaseid uinakuid, ära tee seda hilisel pärastlõunal või õhtul. (Üldiselt püüa vahepealseid uinakuid vältida)

Uneks valmistumine:
  • Viibi iga päev väljas päevavalguses, mida pikemat aega, seda parem.
  • Ole füüsiliselt aktiivne, kuid lõpeta füüsilised pingutused ( treeningud ) vähemalt 4 tundi enne voodisse mineku aega.
  • Ära tarvita kofeiini ega suitseta vähemalt 6 tundi enne voodisse minekut.
  • Ära vaata televiisorit ega tööta arvutiga vähemalt 1 tund enne voodisse minekut.
  • Enne voodisse minekut väldi tugevaid emotsionaalseid ja vaimseid pingutusi.
  • Enne voodisse mineku aega püüa mõne tunni jooksul järk-järgult vähendada ümbritseva valguse intensiivsust.

Veel paar märkust:
  • Ära söö ärgates öösel – see võib saada harjumuseks.
  • Tee endale selgeks millised ravimid , toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.

Ümbruskond:
  • Püüa säilitada vaikus ja mõõdukas temperatuur magamistoas, vajaduse korral kasuta kõrvatroppe;
  • jälgi, et magamistuba oleks võimalikult pime või hämar, ka öise ärkamise korral ära lülita sisse valgust;
  • kata oma äratuskell, et uinumisraskuse või ärkamise korral ei saaks kellaaega fikseerida .

3 SAGEDASED UNEHÄIRED, MIDA TEHA?


Häiritud uni võib esineda mitmesuguste krooniliste ja ka ägedate haiguste korral, mis põhjustavad valu, hingamishäireid, südame rütmihäireid. Nendel juhtudel aitab põhihaiguse ravi. Uni on sageli häiritud ka inimestel, kes on depressiivsed, kel esinevad ärevushäired. Sellistel juhtudel saab abi vastavaid ravimeid kasutades. Samuti võivad sage une ja ärkveloleku režiimi rikkumine ning ületöötamine olla unehäirete põhjuseks. Nüüdisaja üleilmastuvas maailmas on unehäirete üha sagedasemaks muutumise põhjuseks kiire reisimine teise ajavööndisse. Und häirivad mitmed tõeliste unehäirete hulka liigitatud seisundid – uneapnoe, rahutute jalgade sündroom (vt eespool ) –, mille puhul on vajalik nende seisundite adekvaatne ravi.
Kõige kättesaadavamaks ja lihtsamaks viisiks unehäiretest vabanemiseks on muuta elustiili ja suurendada füüsilist koormust. Teadlased on välja töötanud praktilises elus kinnitust leidnud lihtsad unehügieeni soovitused.
Und soodustavad ka mitmed loodusravimid ja toidulisandid:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Unehügieen #1 Unehügieen #2 Unehügieen #3 Unehügieen #4 Unehügieen #5 Unehügieen #6 Unehügieen #7 Unehügieen #8 Unehügieen #9 Unehügieen #10 Unehügieen #11 Unehügieen #12 Unehügieen #13 Unehügieen #14 Unehügieen #15 Unehügieen #16 Unehügieen #17 Unehügieen #18 Unehügieen #19 Unehügieen #20 Unehügieen #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kai Mänd Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
Unehügieeni referaat
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
44
odt
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
28
rtf
Uurimustöö Unetus
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
67
doc
Terve naine
42
doc
GERONTOLOOGIA
33
doc
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun