Ulukikahjustused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest , rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest . Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest.
Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike, maastiku või põllukultuuride ja ka koduloomade kahjustamisi ulukite poolt.
Loomastik avaldab metsale mõju kogu tema elu vältel. Loomastikul on suur tähtsus puuliikide paljunemisel, eriti seemnete levitamisel ja jaotumisel mullas. Paljud linnud ja loomad söövad puude seemneid, kuid samas ka levitavad neid. Ka tolmlemine on seotud loomadega – putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel, kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele ( torm , põud).
Lindude jaoks on toitumis - ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus . Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu - ja lodumetsad.
Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased , puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha.
Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg -viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks.
Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint , kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur-kirjurähn.   Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele.
Putuktoiduliste hulka kuuluvad siil, mutt ja karihiired, kes metsanduslikust seisukohast on kasulikud toitudes putukatest, nende vastsetest ja nukkudest. Vahel võib mutt oma käikude rajamisega taimlas puutaimi kergitada ja juuri lõhkuda.
Valgejänes (Lepus timidus) elab suurtes metsamassiivides ja rabades, halljänes (Lepus europaeus)  eelistab väikseid metsatukkasid ja võsasid ning avatud maastikku . Valgejänes on punakas- või hallikaspruun, halljänesest väiksem, mustade kõrvaotsadega nii suvel kui talvel, heleda karvastikuga talvel. Halljänes on aastaringselt pruunikas- kuni määrdunudhall, talvel helehall.
Valgejänes toitub rohttaimedest, puhmaste vartest ja lehtedest, talvel lehtpuude ja –põõsaste ( haab , paju, pihlakas ) pungadest, võrsetest ja koorest . Halljänes toitub peamiselt rohttaimedest, sügisel ja talvel talivilja orasest. Kui lumi on paks ja orast raske välja kraapida siis ka lehtpuude ja – põõsaste võrsetest pungadest ja koorest, sageli kahjustab noori viljapuid.
Närilised on imetajate kõige liigirohkem, vormikirevam ja laiemalt levinud selts. Enamasti on nad väikesed ja lühikeste jäsemetega, neile on iseloomulik kahe paari kogu elu kasvavate peitlitaoliste lõikehammaste olemasolu, mistõttu nad peavad kogu aeg midagi närima. Näriliste hulka kuuluvad nt orav, lendorav , kobras , hiired, rotid , hamstrid jt. Närilised on taimtoidulised ja seetõttu on paljud neist metsa- ja põllumajanduse seisukohast kahjurid .
 
Kobras (Castor fiber on Euroopa suurim näriline, kes rändas Eestisse juba ligi 10000 aastat tagasi, kuid hävis siin ja kogu Baltikumis liigküttimise tagajärjel 19. sajandil. Taas asus(tati) Eestisse eelmise sajandi 50-ndatel aastatel.
Koprad on poolveelise eluviisiga , vees ujumiseks on tal tagajäsemete varvaste vahel ujunahk ja lapikut saba kasutab ta tüürina. Nad elutsevad järvede ja jõgede kaldabiotoopides, mille läheduses kasvab  pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ning rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel söövad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad . Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde.
Koprad ehitavad uru või kuhilpesa . Järskude kallastega veekogude kaevavad uru, aga kui kaldad on madalad ja soised , siis rajavad puuokstest, mudast ja savist kuhilpesa. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tammisid. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga .
Kuigi kobras võib langetada üsna jämedaid puid, siis tema peamine metsanduslik tähtsus ei seisne puude langetamises ja koorimises, vaid üleujutuste tekitamises. Üleujutatud alades puud kuivavad. Lahenduseks on kobraste arvukuse reguleerimine küttimisega. Seoses metskitsede arvukuse vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid.
 
Hiired kahjustavad metsakultuurides ja taimlates noori puukesi tüvede koorimisega talvel lume all. Eriti ohustatud on lopsaka rohukasvuga aladele rajatud kultuurid. Hiired kahjustavad ka saare, tamme, kuuse jt puuliikide külve seemnete ja tõusmete hävitamisega. Metsas on tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld- uruhiir . Veekogude läheduses kasvavate puude juuri ja tüve kahjustab mügri. Hiirtekahjustusi metsakultuurides aitab vähendada rohu niitmine ja kulu tallamine taimede ümbert.
 
Orav (Sciurus vulgaris ) elab mitmesugustes puistutes, toitub puuseemnetest, võrsetest ja pungadest. Metsas ei tekita kahju, seemlates on vahel hävitanud männi- ja kuusepungi, eelistades just toitainerikkamaid õiepungi.
Sõraliste esindajad Eestis on metssiga , põder, metskits ja punahirv. Tähnikhirve on harva kohatud Kirde-Eestis.
Metssead elavad suvel tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades, talvel käivad magamas tihedates kuusenoorendikes toitumiskohtade lähedal. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda .
Metssead on kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne.
Metsamajanduse seisukohast võib metssiga pidada pigem kasulikuks, sest kuigi ta pinnase tuhnimisega võib
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ulukikahjustused #1 Ulukikahjustused #2 Ulukikahjustused #3 Ulukikahjustused #4 Ulukikahjustused #5 Ulukikahjustused #6 Ulukikahjustused #7 Ulukikahjustused #8 Ulukikahjustused #9 Ulukikahjustused #10 Ulukikahjustused #11
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Joosep Lensment Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Valgejänes (
  • Kobras (
  • Inimese põhjustatud metsakahjustused
  • Metsade vale majandamine
  • Puude mehaaniline vigastamine
  • Veerežiimi muutmine
  • Metsatulekahjud
  • Õhusaaste
  • Kliima soojenemine
  • Uute kahjuriliikide ja haiguste sissetoomine
  • Bursaphelenchus xylophilus
  • Vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused
  • Hilis- ehk kevadkülmad
  • Varakülmad
  • Külmakergitus ehk -kohrutus
  • Talvekülmakahjustused
  • Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused
  • Koorepõletik
  • Tõusmete juurekaelakõrvetus
  • Külmakahjustuste vältimiseks soovitatakse
  • Kuumakahjustuste vältimiseks
  • Tormikahjustuste vältimiseks
  • Lumekahjustused
  • Jäide
  • Pikne

Teemad

  • Lepus
  • europaeus
  • Castor fiber
  • Sciurus vulgaris)
  • ärakülmumist
  • vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustusi kevadtalvel
  • külmavööst
  • Vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused
  • Talvekülmakahjustused
  • tekkimises
  • võõrpuuliigid
  • viljapuid, sarapuud, saart ja tamme
  • külmalõhede teket
  • tammel, saarel, jalakal, vahtral
  • künnapuul
  • Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused
  • kuusk, pöök, nulg
  • närbuvad ja kuivavad
  • Külmakahjustuste vältimiseks soovitatakse
  • Kuumakahjustuste vältimiseks
  • tormimurdu
  • Lumekahjustused
  • lumevaalimist
  • Jäide
  • Rahe
  • Vihm
  • Pikne

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
docx
Metsatulekahjud
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
67
doc
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
17
doc
Materjalid metsanduseks
42
docx
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
33
docx
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
13
docx
Metsakasvatuse arvestuse vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !