50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 57 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ilona Poljatsenko
Õppematerjali autor
See protsess muutuda kohast, kus inimesi lihtsalt kinni hoitakse, kohaks, kus inimestega mitmekülgset tööd tehakse on pöördumatu. Aga mitte lõppenud. Vangla- ja sellega tihedalt seotud kriminaalhooldussüsteem pole kaugeltki valmis. Kogu ühiskond teab, et oleme üle minemas nüüdisaegsetele kambervanglatele. See üleminek on vältimatult vajalik, kui tahame lõpetada ,,kuritegevuse ülikoolide" vohamise laagervanglates. 2010. aastaks, pärast Tallinna vangla uute hoonete valmimist, jääks Eestisse neli vanglat: Tallinna, Tartu ja Viru vangla piirkondlike kuni 1000-kohaliste kamber-tüüp vanglatena ning Murru vangla neljandat ja enamat korda karistatud inimestele. Pärast seda, kui vangide arv on vähenenud, on võimalik Murru vangla kui viimane nõukogudeaegne laagervangla sulgeda. Uued vanglad aga ei tähenda mitte betooni ja trelle. Tähtsaim pole ka hea töökeskkond vanglametnikule
ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus............................................................................................ 7 2.4
..4 Saare üldkirjeldus……………………………………………………………………………..5 Ajalugu…………………………………………………………………...…………………...6 2.1 Aastad sõjaväevanglana………………………………………………………………......6 2.2 Aastad föderaalvanglana 1934- 1963……………………………………………………...6 2.3 Vangla sulgemine aasta 1963……………………………………………………………..7 Vangla ja kongid……………………………………………………………………………....8 3.1 Vangi päevakava……………………………………………………………………. …….9 3.2 Koridorid……………………………………………………………………………….…9 3
Strateegia käsitleb kompleksselt nii narkootikumide nõudluse poolt (ennetus, ravi, rehabilitatsioon) kui ka pakkumise poolt (erinevate jõustruktuuride tegevus: politsei, toll, 1 piirivalve). Käesolev strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Narkootikumide tarbimise ennetamise alaste tegevuste pideva arendamise ja toetamise ning nende järjepidevuse tagamise kaudu kõikidel ühiskondlikel tasanditel peab aastaks 2012 olema saavutatud langustendents uimastite esmatarbimise juhtude arvus ning tõusutendents esmatarbijate vanuses. Uimastisõltuvusega isikute ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas peab aastaks 2012 olema väljaarendatud kaasaegne, professionaalne ning kättesaadav kõrgetasemeline
2.2.1 Kui levinud on sinu arvates narkootikumid Kullamaa Keskkoolis? 20 18 16 14 12 ei ole üldse levinud 10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei ole üldse levinud ning nii arvas viis õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski pigem on levinud uimastid. Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on väga levinud Kullamaal. 16 2.2.2 Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume? 8 7 6 Ei ole kunagi
2. Paranduslikud kolooniad täiskasvanutele (IK) . Neid on kahte tüüpi I esmakordsetele kuritöö sooritajatele, kelle karistus ei ületa 5 aastat ja II neile, kes on kohtu otsusega viidud üle rangema reziimiga kolooniatesse. Need IK jagunevad omakorda minimaalse, keskmise ja maksimaalse turvalisusega reziimideks. Vanglad on suletud üksused ja seal hoitakse vange, kes on sooritanud raske või suhteliselt raske kuriteo ja kellele kohus on määranud teenida osa aega vanglas ning vange , kes on ületoodud IKst rikkumiste pärast, SIZO (eeluurimisasutused) ülerahvastatuse tõttu hoitakse ka uurimise all ja otsust ootavaid kinnipeetavaid. Range reziimiga vangidel on lubatud päevas üks tund treeningut, üks pakk aastas, osta toitu ja esmatarbekaupu 16 rubla eest kuus ja kaks lühikest külastust sugulaste poolt.Karistused on kolooniates ja vanglatse samad : noomitus, rahaline trahv kuni kahe kuu plaga ulatuses, arest
Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud. "Arstid tegelevad, püüavad hoida, et asi kellegagi meist hullemaks ei läheks." Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme. "HIV-positiivsus tekitab vanglas probleeme. Kõigepealt kaasvangidega." Need ei tea ise
suhted pere ja sõpradega. Eeldasime ka, et sõltuvus on saanud probleemiks ja sellega ka omakorda rahalised probleemid, mis võivad viia kriminaalsele teele. 4 1. Teoreetiline taust 1.1 Levinud narkootilised ained ja nende alaliigid 1.1.1 Levinuimad narkootilised ained Üha enam on noorte hulgas levimas erinevad keelatud ained või siis ka legaalsed uimastid ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele ohtlik nii otsese tarbimise käigus kui ka narkojoobes viibimise hetkel kontrollimatu käitumise tõttu. Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo tõi oma 2015 aasta ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid