10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mcpirat
Õppematerjali autor
fentanüüli süstimine. Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kuid lisaks tervise rikkumisele tuleb narkootikumidest veel palju muud halba. Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele
......................................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD)
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid
Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. Kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks. Päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Heroiin Väga kange ja ohtlik uimasti. Hallikasvalge või pruunikas pulber. Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast
.........2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................8
suhted pere ja sõpradega. Eeldasime ka, et sõltuvus on saanud probleemiks ja sellega ka omakorda rahalised probleemid, mis võivad viia kriminaalsele teele. 4 1. Teoreetiline taust 1.1 Levinud narkootilised ained ja nende alaliigid 1.1.1 Levinuimad narkootilised ained Üha enam on noorte hulgas levimas erinevad keelatud ained või siis ka legaalsed uimastid ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele ohtlik nii otsese tarbimise käigus kui ka narkojoobes viibimise hetkel kontrollimatu käitumise tõttu. Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo tõi oma 2015 aasta ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses
2.2.1 Kui levinud on sinu arvates narkootikumid Kullamaa Keskkoolis? 20 18 16 14 12 ei ole üldse levinud 10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei ole üldse levinud ning nii arvas viis õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski pigem on levinud uimastid. Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on väga levinud Kullamaal. 16 2.2.2 Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume? 8 7 6 Ei ole kunagi
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid