Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


UURIMISMEETODID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on teaduslik uurimus ?
  • Mis on teaduslik uurimus ?
  • Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime ?
  • Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine ?
  • Miks inimesed nii teevad ?
  • Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust ?
  • Mis ühikutes me mõõdame ?
  • Mis on kausaalne seos ?
  • Kellele see huvi võiks pakkuda ?
  • Miks probleemi uurimine oluline, vajalik ja mida uut see annab ?
  • Miks on teema ühiskondlikult/poliitiliselt oluline ?
  • Miks on teema teaduslikust vaatevinklist oluline ?
  • Mida uut antud uuristöö probleemi mõistusesse pakub ?
  • Kellele see töö huvi võiks pakkuda ja miks ?
  • Mida sa ikkagi uurid ?
  • Millised on Eesti ametnike hoiakud karjääriteenistuse süsteemi osas ?
  • Millised on 2012. a. poliitilise kriisi põhjused ?
  • Keskerakonna käitumine Ida-raha skandaalis oli eetiline ?
  • Kui palju sotsiaalpoliitika otsuseid võeti vastu 1999 a. ?
  • Kuidas mõjutab inimese demokraatlikke hoiakuid tema vanus ?
  • Miks on liberaalne ideoloogia parem kui sotsiaaldemokraatlik ?
  • Kui lisada, küsimus: “Miks teatud aruteludesse tudengeid ei kaasatud ?
  • Miks on uurimisküsimused olulised ?
  • Kuidas ta seostub põhilise uurimisküsimusega ?
  • Kui kirjeldatud seaduspärasused jätkuvad ?
  • Millistest taustateguritest need erinevused tulenevad ?
  • Kuidas erineb õpetajate arv ning milline on nende kvalifikatsioon ?
  • Kuidas erineb üldhariduskoolide rahastamine maakondades ?
  • Millised hariduspoliitilised otsused on taganud kahe maakonna erinevuse ?
  • Kui palju õpilasi siirdub edasi ülikooli õppima ?
  • Mis on protsessi takerdumise põhjused ?
  • Kes on põhilised liitumise vastased ja miks ollakse liitumise vastu ?
  • Mis on ühinemisega seotud suurimad hirmud nii eliidil kui kodanikel ?
  • Kes valitsuse koalitsioonipoliitikutest ei toeta haldusreformi ja miks ?
  • Milliseks kujuneb ühinenud omavalitsuste finantsseis peale ühinemist ?
  • Kui võrrelda 2007 ja 2011. a programme ?
  • Mis peab BA-töös olema ?
  • Kuidas tähendused muutuvad ?
  • Mis on sügavamad põhjused ja mehhanismid ?
  • Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform ?
  • Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat ?
  • Miks Rahvaliit ebaõnnestus, aga SDE mitte ?
  • Miks USA tungis Iraaki ?
  • Miks protestantistlikud riigid tulid maj. kriisist paremini toime ?
  • Millised on eesti elanike maailmavaatelised eelistused ?
  • Kuidas on omavahel seotud riigi majandusareng ja demokraatia tase ?
  • Kui vähem poliitikast teadlikud kodanikud ?
  • Miks kasutatakse hüpoteese just kvantiatatiivis ?
  • Mida me väidame teda mõõtvat ?
  • Mida ma uurida tahan ?
  • Mis võib uuritavat objekti mõjutada ?
  • KEDA me küsitleme sõltub sellest, MIDA me tahame teada saada ?
  • Mis võtta valimiühikuks ?
  • Kui suur peab valim olema ?
  • Milline on eeldatav vastamisprotsent ?
  • Kuidas valida välja 1019 küsitletavat ?
  • Millist infot saab koguda ?
  • Kuidas küsimusi sõnastada ?
  • Kui sa oled täiskasvanud kodanik, kas sa arvad, et käiksid valimas ?
  • Millises järjestuses küsimused paigutada ?
  • Mis ikkagi viis Rahvakogu ideeni; kuidas haridusreformi välja töötati ?
  • Millal antud meetod valida ?
  • Kes on autor, kas on “ehtne” dokument ?
  • Kuivõrd on kirjapandu usaldusväärne ?
  • Mida dokumendis öeldakse, kas saad sellest aru ?
  • Millal antud meetodit valida ?
 
Säutsu twitteris
Teadusliku uurimistöö olemus
Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös . Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi- paradigmad . Sotsiaalteaduste omapära.
Mis on teaduslik uurimus?
• Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti-vastane partei”
• Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida:
– Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus”
– mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti-vastasuse teooria
– Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas
Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne.
– Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega ( kontentanalüüs , diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti-vastasusele leidvaid kohti
– Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimustega (mis on võimalikult neutraalsed) tuvastada eesti-vastaseid hoiakuid.
– Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta, või andmeid (nt. tekstide) tõlgendades selgelt ja veenvalt demonstreerida
Teaduslik uuring on seega:
• Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest
• Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime?
• Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria), kuidas mõõtmistulemusi omavahel suhestada ja seletada ning luua neist loogiline pilt.
TEADUS - faktide seletamine kindlatele reeglitele tuginedes
Teaduslik teadmine on loogiliselt sidus teadmine, mis sünnib süsteemse analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga).
Sotsiaalteaduslik uurimus
• Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks
• Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest , kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada. Püüdes keskenduda sotsiaalselt olulistele nähtustele/ probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida
– Üks viisidest – ajakirjandus , kirjandus, filmid…
– Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin).
– Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust
– Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates , et ei tekiks kallutatuse ohtu.
– Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid
Teadus versus ajakirjandus
• Mõlemad:
– Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid
Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed
• Ometi on väga olulisi erinevusi:
– Erinev auditoorium
• Ajakirjandus – laiem auditoorium
• Sotsiaalteadused – pigem teised uurijad ja teemast teadlikud praktikud
– Erinev keel
• Ajakirjanduslik keel – lihtne; võib olla kujundlik, slängilik, ebamäärane
• Teaduslik keel – professionaalsete terminite valdamine , teatud tüüpi väljendite kasutamine, korrektne ja selge
– Teooria ja meetodi tähtsustamine
• Ajakirjandus – ei pane rõhku teooriatele ja meetoditele, kuidas andmeid koguti ja analüüsiti. Süsteemne analüüs pole eriti oluline
• Teadus – seos varasemate teooriatega ja täpne andmete kogumise metoodika üliolulised. Andmete analüüs peab olema süsteemne
– Andmete esinduslikku: ajakirjanduses üsna ebaoluline.
Teaduskeel
OUT
• kirjeldan
• Nagu me kõik teame
• Ma loodan, et
• Usutavasti
• “mulle õudsalt meeldis”
• Mulle ei meeldi tema seisukoht
IN
• Analüüsin, uurin
• Analüüs tõestas, et
• Ma väidan, et
• Hüpoteesi kohaselt
• Nõustun lähenemisega
• Raske on nõustuda seisukohaga
Veel teaduslikust uurimisest…
• Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga
• Selge ja täpne
– Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne
• Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole
– Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse
– Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku
• Tegeleb pigem empiiriliste väidetega:
Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii”
Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.)
Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik)
• Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida:
– Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad.
Veel teaduslikust uurimisest…
• Kontrollitav:
– Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse
• Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega
– Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt
– Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada
Neutraalne ja mitte-kallutatud
– Meie eeldustega vastukäivaid empiirilisi tõendeid ei ignoreerita teadlikult
– Ei püüta tulemusi kallutada või seletada enda ideoloogilistest tõekspidamistest lähtudes
• Teadus ei loe moraali ega mõista kohut
• Eesmärgiks on luua uut teadmist
originaalsus ei pea olema uue avastamine, vaid ka uute lähenemisnurga leidmine (hinde “A” vääriline BA-töö)
Empiiria ja andmed. Ideed ja teooria
• Tajutavad faktid, nähtused ja protsessid ümbritsevast maailmast on empiirilised tõendid
• Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse. Teaduses muutuvad need andmeteks
• Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada
• Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria
• Veel mõned olulised mõisted:
– Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine
– Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks
– Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine
Teooria
• Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid .
• Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist )
• Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad mingit süsteemi ja loogikat.
Teooriateta on empiirilised tõendid reeglina kasutud
• Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav
• Teooriad tuleks falsifitseerida:
– Falsifitseerimine: me püstitame hüpoteesi (teoorial põhineva oletuse) ja vaatame kas empiirilised andmed seda kinnitavad.
Märkus : Teooriaid ei saa sotsiaalteadustes siiski täiesti ümber lükata – võib näidata, et teatud nende elemendid on probleemsed ja ei seleta hästi emp. reaalsust. Teooriad ei sure , vaid teisenevad.
Teooria vajalikkus uurimistöös
• Andmed paljalt võttes on korrastamata ja suhestamata faktide hunnik. Selleks, et nad omaksid mingi süsteemi ja mõtte on neile vaja seletust. Seletuse pakub teooria.
• Milleks on BA-tööks vaja teooriat:
– Teooriad korrastavad meid ideid ja mõtteid
– Pole mõtet jalgratast leiutama: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused .
– Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone
– Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi – muidu meil ei tekigi selgelt ideed, mida täpsemalt uurida.
– Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne.
• Teaduslik uurimus, mis ei suhestu varasema teadmisega on kasutu! Teooriate tundmine on siin abiks
• Teooria olemasolu BA töös – väga pragmaatiline nõue!!!
Alusuuringud ja rakendusuuringud
• Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid :
– Alusuuringud (basic research) – eesmärgiks akadeemilise teadmise edendamine, põhinevad teooriatel ja tihti püüavad neid täiustada või edasi arendada
– Rakendusuuringud (applied research) – orienteeritud mingi kindla praktilise probleemi lahendamisele või analüüsile, teooria lihtsalt annab mõisteparatuuri ja taustateadmised, teooria osa võib olla ka minimaalne
• BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii
uurimisprobleemi/küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel
Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus
Teooriate ulatus
• Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton ’i klassifikatsioon :
Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber , Marx , Easton, Habermas, jt).
Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne , võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam ’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne).
• BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad”
Paradigma – suured koolkonnad , mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad.
Riigiteaduste põhiparadigmad
Biheivorism
Institutsionalism
Interpretatiivne lähenemine , ehk konstruktivism
Ratsionaalse valiku teooria
• Vahel eristatakse ka:
Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine
Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias)
• NB: rohkem poliitikateaduste põhiparadigmad (avalikus halduses ja eriti IR-is võib olla ka teissuguseid jaotusi)
Biheiviorism ja ratsionaalne valik
• Biheiviorism:
– Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida
– Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises
– Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised /filosoofilised küsimused kõrvale jätta
– Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv)
– Näited: valimiskäitumine, poliit . kultuur, osalus, jne.
– Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata…
• Ratsionaalse valiku teooria:
Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid
– Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme
– Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul , jt.
Institutisonalism ja konstruktivism
• Institutsionalism:
– Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse
– Institutsioonid: reeglid, normid, regulaarsed praktikad, jne.
– “Uus institutsionalism”: lai vaade institutsioonidele – pigem reeglid ja normid, mis mõjutavad meie toimimist laiemalt
– Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt
– Näited: policy analysis, parlamentarism, valimissüsteemid, jne.
• Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism
– Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu
– Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid
– Uurida, kuidas erinevad grupid/inimesed reaalsust interpreteerivad, seda konstrueerivad ja teatud diskursusi kasutavad ning taastoodavad.
– Näited: poliitikute ja sots. teadlaste diskursused Jääkeldri protsessist
Praktiline pool – paradigmad I
• Biheiviorism:
– Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad… tahad oma tulemusi üldistada
– Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid
– Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts , Vetik ), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik)
Ratsionaalne valik:
– Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad?
– Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant . meetodid
– Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer?, Sootla?)
Praktiline pool – paradigmad II
Institutsionalism:
– Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid
– Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud
– Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes.
Konstruktivism:
– Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse
– Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs
– Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) – omapärases võtmes.
• Normatiivne lähenemine – Vetik, Selg.
Sotsiaal-teaduste omapära
• Sotsiaalteadused kui debatt – eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos).
• Püüab avada sotsiaalset mitmekesisust, seletada ühiskondlikult/ ajalooliselt/kultuuriliselt olulisi nähtusi/protsesse
• Siiski väidatakse (nt. biheivioristid, positivistid), et sots.teaduses tuleb ja saab kasutada samu meetodeid kui loodusteadustes ja see teebki sots. teadused teaduslikuks
• Ometi olulisi erinevusi:
– Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst
– Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks.
– Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus nii keeruline ja mitmekihiline
– Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber
– Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud
2. Teadusliku uurimistöö põhimõisted
Kontsept
• Inglise keeles: concept
• Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses.
Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste.
• Kontseptid on näiteks: sotsiaalne klass, parteisüsteem, intelligentsus , valimisaktiivsus, kiirus, bürokraatia, proportsionaalne valimissüsteem, karismaatiline liider, sotsiaalne mobiilsus, organisatsiooni kultuur, legitiimsus, demokraatia, avalik sfäär, hegemoonia , võim, huvigrupp, sotsiaalne kapital , jne.
Kontseptid on teooria ehituskivid
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad.
• Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid
Näiteid seostest kontseptide vahel
Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet
Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem
Industriaalrevolutsioon Klassilõhe
Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist!
Muutujad
Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv , organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne)
• Võib olla kontsepti arvuline väljendus , kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat
Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid:
- Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
- Sõltuv muutuja ( dependent variable) – muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud. “Sõltuv”, sest sõltub teiste muutujate väärtusest.
Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi
Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
Sõltuv muutuja – nõude puhtuse aste
Sõltumatud muutujad:
- veesurve
- nõudepesuvahendite kvaliteet
- nõudepesija kogemus
- valgus…
Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad
(sõltumatud – keeleoskus, kodakondsus , elukoht, haridustase, staatus, vanus; sõltuv – tööalased võimalused)
Veel muutujate liike
Vahemuutuja (intervening variable) – sõltumatu muutuja mõju sõltuvale on vahendatud kolmanda
muutuja kaudu
Eel-muutuja (antecedent variable) – eelneb sõltumatule ja sõltuvale muutujale
Kontrollmuutuja (control variable) – kui meid huvitab muutujatevaheline seos ja me tahame kindlad olla selle seose tugevuses, siis me peaks läbi kontrollima, kas see pole siiski mõjutatud mingist kolmandatest muutujast:
– Näiteks uurime soolist kihistumist ja soovime kindlaks teha, kas naiste madalamad palgad on tingitud nende soost. Et väita kindlalt, et sugu mõjutab palku, tuleb meil kindlaks teha, kas
naiste väiksemad palgad pole mitte tingitud nende madalamast positsioonis tööturul ja osa ajaga töötamisest. Viimased kaks on siinkohal kontrollmuutujad.
• Kontrollmuutujad harilikult – sotsiaal-demograafilised
Uurimisküsimus : Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust?
Operatsionaliseerimine
• Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine
• Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks.
• Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?)
• Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon
• Näiteid:
– Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon;
Põhiharidus , keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon;
– Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon
– Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. def. (???)
Operatsionaliseerimise 4 sammu
1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame
2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud
3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad )
4. Määrame kindlaks ühikud , milles mõõdame
Operatsionaliseerimise 4 sammu -näide
Kontsept: poliitiline usaldus
Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu
Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu
Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus:
“Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan , pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda.
Mõõtmissühik – protsendid (%)
Veel operatsionaliseerimisest
• Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada:
– Kontsept peab tõesti olema mõõdetav (nt. armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa)
– Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste arv näitab tõesti kodanikeühiskonna aktiivsust ja demokraatia tugevust antud riigis?)
– Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitmedimensionaalsed
– Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus , jne) ja millist skaalat täpselt kasutada?
– Mis ühikutes me mõõdame? (kas toetust valitsusele on parem mõõta näiteks 1-7 hinnanguskaala või mõnel muul skaalal?)
Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Sealt tihti näha, kuidas on kontsepte operatsionaliseeritud…
Mitme-dimesionaalsed kontseptid
1. Kontsept: sotsiaalne kapital
2. Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks
3. Indikaatorid/mõõdikud: (1) ühendav sots kapital -
suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad), interpersonaalse usalduse määr mittelähiringi kuuluvate inimeste suhtes (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr, interpersonaalse usaldusemäär mitte-lähiringi kuuluvate inimeste suhtes.
4. Instrument: küsitlus
5. Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid
Mõtle, kuidas operatsionaliseerida…
• Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal
• Riigi religioossuse määr
• Erakonna sisedemokraatia
Probleeme mõõtmise juures
• Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus
• Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?”
• Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus…
• Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu
• Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt
aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt)
• Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead:
Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv
Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne.
Mis on kausaalne seos?
• Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises
• Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud:
– Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel
– Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x’i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda.
– On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline).
Näiteks: kui me tahame demonstreerida, et puhtalt halb ilm tõi kaasa madala valimisaktiivsuse, siis me peame kausaalse seose puhul tõestama , et: just neis kohtades kus ilm oli halb oli ka väiksem valimisaktiivsus, ei mänginud rolli ei see, et rahvas on poliitikast võõrandunud, et ülepaisutatud
valimiskampaaniad ei tekitas vastikust, et hoopis selle päeva hea TV programm polnud asjas süüdi, jne. • Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat
kausaalset seost tuvastada. Miks?
Veel seost tüüpe
• Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega
(multiple causation):
– Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime.
Mitmik-kausaalsusega oli tegemist ilmselt eelmises valimisaktiivsuse näites.
• Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship)
– Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks.
– Nt. Kurgede ja laste arv (tegelik mõjustaja: asustustihedus)
Paindlik seos – kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
UURIMISMEETODID #1 UURIMISMEETODID #2 UURIMISMEETODID #3 UURIMISMEETODID #4 UURIMISMEETODID #5 UURIMISMEETODID #6 UURIMISMEETODID #7 UURIMISMEETODID #8 UURIMISMEETODID #9 UURIMISMEETODID #10 UURIMISMEETODID #11 UURIMISMEETODID #12 UURIMISMEETODID #13 UURIMISMEETODID #14 UURIMISMEETODID #15 UURIMISMEETODID #16 UURIMISMEETODID #17 UURIMISMEETODID #18 UURIMISMEETODID #19 UURIMISMEETODID #20 UURIMISMEETODID #21 UURIMISMEETODID #22 UURIMISMEETODID #23 UURIMISMEETODID #24 UURIMISMEETODID #25 UURIMISMEETODID #26 UURIMISMEETODID #27 UURIMISMEETODID #28 UURIMISMEETODID #29 UURIMISMEETODID #30 UURIMISMEETODID #31 UURIMISMEETODID #32 UURIMISMEETODID #33 UURIMISMEETODID #34 UURIMISMEETODID #35 UURIMISMEETODID #36 UURIMISMEETODID #37 UURIMISMEETODID #38 UURIMISMEETODID #39 UURIMISMEETODID #40 UURIMISMEETODID #41 UURIMISMEETODID #42 UURIMISMEETODID #43 UURIMISMEETODID #44 UURIMISMEETODID #45 UURIMISMEETODID #46 UURIMISMEETODID #47 UURIMISMEETODID #48 UURIMISMEETODID #49 UURIMISMEETODID #50 UURIMISMEETODID #51 UURIMISMEETODID #52 UURIMISMEETODID #53 UURIMISMEETODID #54 UURIMISMEETODID #55
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ptra Õppematerjali autor

Lisainfo

Mis on teaduslik uurimus?
• Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti-vastane partei”
• Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida:
– Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus”
– mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti-vastasuse teooria
– Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas
Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne.
– Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti-vastasusele leidvaid kohti
– Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimustega (mis on võimalikult neutraalsed) tuvastada eesti-vastaseid hoiakuid.
– Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta, või andmeid (nt. tekstide) tõlgendades selgelt ja veenvalt demonstreerida

Teaduslik uuring on seega:
• Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest
• Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime?
• Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria), kuidas mõõtmistulemusi omavahel suhestada ja seletada ning luua neist loogiline pilt.

TEADUS - faktide seletamine kindlatele reeglitele tuginedes
Teaduslik teadmine on loogiliselt sidus teadmine, mis sünnib süsteemse analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga).

Uurimismeetodid , kvantitatiivne , kvalitatiivne , valim , teaduslik uurimus

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

67
docx
Uurimismeetodid
70
pdf
Majandusalased uurimismeetodid
84
doc
Uurimustöö alused
83
doc
Õiguse sotsioloogia
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
25
pdf
Uurmismeetodid psühholoogias
343
pdf
Maailmataju uusversioon
544
pdf
Mitmekeelne oskussuhtlus





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun