Olulisima erinevatel aastakümnetel Vaadeldud väljaannete erinevusi Uudis mis see on ja milline ta peab olema, et teda loetaks? Lühike informatiivne tekst Teave, mida avalikkus peab teadma Uudne Vajalik Lihtne ja arusaadav Uudis keelekujundajana Kergema ja argipäevasema keelega meelitatakse lugejaid Arvatakse, et keerulisemast keelest ei saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad neid parandada, on kahjuks vähe Jõgeva maakonna ajalehed Kolhoosnik loodi 1949. aastal koos Jõgeva maakonna tekkimisega. Oluline oli põllumajandus. Punalipp ilmus 15. mail 1962. aastal. Tähtsain sümbol oli punalipp. Vooremaa ilmus esmakordselt 1989. aastal. Nimi pandi Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust
Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks
teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest "Vooremaa" on õnneks kõigil midagi lugeda, sest igaüks leiab sealt enda jaoks midagi sobivat järgmistest valdkondadest: majandus, kultuur, arvamus, kodulugu, töökuulutused, teenusepakkumised, haridus jne. Need valdkonnad suunavad vastavate huvialadega inimesi koonduma ning tekitavad ühtsustunde. Kokku saades on, millest rääkida või mille nimel ühiselt tegutseda. Tegutsetakse, loomaks midagi ühiselt, arendatakse kodukoha elu, nauditakse saavutatut või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1]. Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning
Konflikt. Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud 06.10.2009 20:44 Martin Pau Äksi paisjärve puhastamiseks valmistuv Vooremaa Looduskeskus eiras keskkonnaameti nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais, mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele. Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist.
meelelahutusega. Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse osasaamist jääaegadest maailma ajaloo taustal, Eestimaa looduse arenguloost, jääaja jälgedest meie maastikel ja muistendites ning keskkonnatemaatikast laiale sihtgrupile nii Eestist kui ka väljastpoolt.Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade: · jääaegade tekkepõhjustest ja mõjust Maa, Eesti ja Vooremaa pinnamoele ja elustikule laiema geokronoloogilise skaala ja Universumi evolutsiooni taustal · Eesti looduse ja inimasustuse arenguloost pärast viimast jääaega · kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest Tartu Raekoja plats Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega. 5 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument KUS ASUB? Fr
15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.........................................................39-42 13. Rannametsa looduskaitseala..........................................................43-45 14. Kasutatud kirjandus............................................................................46 2 SISSEJUHATUS
5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud. Raadio kuulub suulise tekstivaramu hulka, sest me ei näe, vaid kuuleme. Raadiouudis on tänane uudis, seal ei kasutata sõna ,,eile". Raadiouudis on alati mõne tunni või mõne minuti vanune. Televisioonitekstide puhul saame rääkida nii suulistest kui näilistest, see tähendab, et on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat.
....................................................................................................4 1.3 Piusa koopad................................................................................................................. 5 1.4 Setomaa ja muuseumid................................................................................................. 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................................5 2 Jõgevamaa............................................................................................................................7 2.1 Kassinurme....................................................................................................................7 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum............................................................................. 7 2.2.1 Köstri söögitoas,..........................................................................................
Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad.
põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport Paguluses Informatsioonikeskuse väljaandel "Sport Bülletääni" esimene number 1981 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu võtsid vastu määruse "Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasise suurendamise kohta vabariigis" 1982 VSÜ "Kalev" reorganiseeriti VSÜ "Trud" vabariiklikuks organisatsiooniks "Kalev"
protsenti. Ka pole sellisel maimul enam nii suurt rännukihku ja ta ei põgene järvest. Kui klaasangerjas kasvab püügiküpseks 6-7 aastaga, siis 30 cm pikkuselt järve lastud maim 2 aastat kiiremini. 20. juulil 2009 asustati Keskkonnaministeeriumi projekti raames ning koostöös AS-ga Interfish Baltic Võrtsjärve, Saadjärve, Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve kokku üle 100 000 ettekasvatatud angerjamaimu. Vooremaa järvedest asustati Saadjärve 21000, Kaiavere järve 12000 ning Kuremaa järve ligikaudu 7000 angerjamaimu, Võrumaal asuvasse Vagula järve lasti neid aga pea 9000. Enim täiendust sai Võrtsjärve angerjavaru, kuhu asustati ligikaudu 79 000 noorkala. 2008. aastal lasti Saadjärve 8200, Kaiavere järve 4500, Kuremaa järve 3000, Vagula järve 3000 ja Võrtsjärve 175 800 angerjat. 2,5-3 aastased angerjad on pärit Triton PR ASi kalakasvandusest
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid...............................................................................................5 1. 2. 1 Tähtajaline termomeet
paljudele tuntud. See paneb aluse sellele, et väga paljudel on sama või sarnane nimi. Kui otsustatakse millegi erilisema ja ainulaadsema kasuks, on valitud nimi vähematel inimestel. Nimede kohta kogutakse andmeid ja neid kajastatakse statistikates. Väga palju erinevaid rahvastikunäitajate statistikaid on teinud Statistikaamet. Sealne info on usaldusväärne, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga. Ka Jõgevamaa kohta on tehtud statistika populaarsematest nimedest. 1. jaanuari 2016. aasta seisuga on nendeks Rein ja Sirje, need nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni [10]. Jõgevamaa Gümnaasiumis hetkel õppivad noored on sündinud aastatel 1996-2000 [1]. Selle aja kohta on väljastatud Statistikaameti poolt andmed, näidates nende aastate populaarseimad nimesid, mis pandi lastele peale sündi üle terve Eesti. Välja on toodud neist vaid 10 poisi ja 10 tüdruku nime [9]. 2015/2016
PUNANE RISTIK (Trifolium pratense) RED CLOVER (Trifolium pratense) Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Punase ristiku ajalugu.................................................................................................................3 Punase ristiku kasutusala............................................................................................................4 Punase ristiku sordid...................................................................................................................5 Saagikus Eestis............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Ristikute perekonda kuulub väga pal
suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk- Eesti tasandik kuulub Sise-Eesti kliimavaldkonna Põhja-Eesti rajooni. Võrreldes lõunapoole jääva Võrtsjärve madalikuga on siin sademeid rohkem, eriti talvisel poolaastal. Valla läänepoolmikul metsade ja soode alal on sulad nõrgemad kui ümbritsevatel aladel, mistõttu lumikate on paksem ja püsib kauem. Summaarse kiirguse hulk on siin 7882 kcal/cm2 aastas, mis on veidi madalam kui Eestis keskmiselt (83 kcal/cm2 aastas). Üldklimaatilised tingimused ei avalda erinevat mõju loodusele ega sotsiaalsele keskkonnale valla piires. Mikroklimaatiliselt on
Järva-Jaani Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostajad***** Juhendaja: ***** Tallinn 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 Elulugu....................................................................................................lk 4 Looming..................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava
majutus, hotell, motell, ühistransport, tankla, kauplus, politsei, apteek, haigla/ esmaabi, postkontor, kool, lasteaed [7]. Vaadeldava joonise kaugused kauplusest (u. 581 m), keskkoolist (u. 1,2 km), kesklinnast ( u. 700 m), jõest (u. 100 m) ning rongi –ja bussijaamast (u. 508 m) jne [4]. 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal Jõgevamaa territooriumil on 3 linna, 11 alevikku ja 225 küla. Jõgevamaa linnad on ka Eesti kontekstis väikelinnad – Jõgeva linnas elab 2010. aasta alguse seisuga 5813 registreeritud elanikku. Jõgevamaa regionaalne SKP oli 2007. aastal 2,9 mlrd krooni, mis moodustab Eesti SKPst 1,2%. SKT elaniku kohta oli Jõgevamaal 5 220 eurot, mis on vaid 45% Eesti keskmisest tasemest. Selle näitaja poolest on Jõgevamaa Eesti maakondadest nõrgim. Viimase 7
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks t
Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden 1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed) 1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk) 1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid) 1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi) 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja Alates 1984 Liina Reimani mälestusõrmuse hoidja 1985 ENSV riiklik preemia (Pilvede värvid, Polkovniku lesk, Armastus ja surm, filmid Naine kütab sauna, Nukitsamees, "Musträstaste" saladus) 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale naisosatäitjale
Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust, mõjutab ja t
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti püütakse välja selgitada, ka
voodikohta kogu suve perioodil alati täidetud. Põhjus on lihtne. Nimelt oli koht keset vaikust ning külastajaid meelitati värske suitsulesta ning koduõllega. Siit ka autori optimism ning positiivne usk puhkemajandusega tegelemiseks Jõgevamaal Kasepää vallas. Ehkki statistika loob Jõgevamaast kui puhkuseveetmise paigast küllaltki negatiivse pildi, tuleb ka seal leida nö. oma nišš. Tabelis 1 on välja toodud Jõgevamaa puhkemajutusega seonduv aastatel 2009–2013. Andmestik pärineb Statistika andmebaasis tehtud päringul. Tabelist nähtub, et vaadeldaval perioodil on tõusnud nii majutuskohtade kui ka tubad arv. Voodikohtade arv on viie aasta jooksul tõusnud lausa 300 võrra. Ehkki tubade ja voodikohtade täitumus on langenud uute majutuskohtade loomise järgi on siiski märgata tõusvat turistide arvu Jõgevamaal. Viie aastase perioodi jooksul on see kasvanud 10 189 inimese võrra
Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus, tarbijakaitse jne. Pehmete uudiste tuumaks on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma moodustavad valdkonnad, mida seotakse ühiskonnas eeskätt kultuuri ja meelelahutusega(haridus, sport, kino jne)
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tul
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
maakonnas on kõikide punktide kohta võimalik midagi leida. Samuti ma tahaks teha sellise töö, millest oleks kasu ka teistele õpilastele. Ma loodan, et saan sellega hakkama. 3 2. Üldandmed Tartu maakond asub Eesti idaosas. See piirneb nelja maakonna ning Võrtsjärve ja Peipsi järvega. Peipsi ja Võrtsjärve ühendab Suur-Emajõgi, mis on meelepärane turistidele. Põhjas on tartlaste naabriks Jõgevamaa, läänes Viljandimaa ning lõunas Põlvamaa ning Valgamaa. Tartu maakonna pindala on 3089 km2 ning rahvaarv 148 847 (01.01.2006). Tartumaal on 3 linna ja 19 valda. Need Tartu valdade kaart kolm linna on Tartu, Elva ja Kallaste, mis asub Peipsi järve ääres. Tartu linnas elab u. 68% kogu maakonna rahvastikust, mis on vägagi suur protsent. Tartul on ka väga kena sümboolika. Vapi kõik osad tähendavad midagi ning on seotud tugevalt Tartu ning Eesti ajalooga
Autor soovib ka analüüsida, kas regonaalarengu strateegiad on olnud edukad. Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud, sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor üritab leida põhjuseid, miks on erinevused nii suured. Edasi uurib autor hariduse kättesaadavust ning taset Eesti eri paigus. Haridus on tihedalt seotud palkadega ja vaesusega. Autor analüüsib ja võrdleb, kas ja kui palju on maa piirkondades hariduse omandamine raskem kui linna piirkondades. Viimaseks uurib autor kultuuri kättesaadavust ning tarbimist nii maa kui linna piirkondades. Kuna kultuur on oluline osa meie elust ning pakub inimestele rahulolu on see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond. Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii
aastast. Üle 20 aasta töötanud juhatuse esimehe ja ase-esimehena; Rapla Tarbijate Ühistu juhatuse liige. Ever Kaptein 53 aastat töötanud ETK süsteemis, sellest 50 aastat Põlvas. Rolando-Romeo Kuusik töötanud Antsla Tarbijate Ühistus alates 1955. aastast; 30 aastat Antsla ühistu sajast tegevusaastast olnud ühistu juhatuse esimees. Richard Ligi ühiskaubanduses alates 1937. aastast; töötanud erinevates kauplustes müüjana ja juhatajana ning pikka aega rajooni tarbijate kooperatiivi kaubabaasi direktorina. Veera Maurer pikaajaline kohusetruu töö Harju Tarbijate Ühistus. August Niinemets kauaaegne Haapsalu Tarbijate Ühistu aseesimees ja ühiskaubanduse edendaja. Juta Nurk Keila Tarbijate Ühistu eesrindlik töötaja ja hea teenindaja; ühistus töötanud üle 35 aasta. Mati Nurs Hiiumaa Tarbijate Ühistu liige aastast 1958; 1970. aastatest alates ühistu volinik; 1980. aastatel aktiivne ühistu juhatuse liige; alates 1998. aastast Hiiumaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
