UUDISTE GEOGRAAFIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes?, mis?, kus ?
  • Millal?, kuidas ?
 
Säutsu twitteris

25. emakeeleolümpiaad „Meedia keel”







UUDISTE GEOGRAAFIA
Uurimistöö






Kaili Olgo
Jõgeva Ühisgümnaasium
11.B klass
Juhendaja : õp Helge Maripuu







Jõgeva 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Uudis 4
1.1. Mis on uudis? 4
1.2. Uudise pealkiri 6
1.3. Uudisväärtused 7
1.4. Ajakirjandus ja poliitika 8
Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19). 9
1.5. Uudis keelekujundajana 9
2. Jõgeva maakonna ajalehed 12
3. Välismaailma uudised 13
3.1. Kolhoosnik 13
3.2. Punalipp 18
3.3. Vooremaa 1991-1992 20
3.4. Vooremaa 2007-2008 21
4. Eesti uudised 24
4.1. Kolhoosnik 24
4.2. Punalipp 25
4.3. Vooremaa 1991-1992 27
4.4. Vooremaa 2007 – 2008 28
5. Jõgevamaa uudised 31
5.1. Kolhoosnik 31
5.4. Vooremaa 2007 – 2008 42
6. Jõgeva linna uudised 47
6.1. Kolhoosnik 47
6.2. Punalipp 49
6.4. Vooremaa 2007-2008 50
Kokkuvõte 51
Kasutatud materjalid 54



  • Sissejuhatus


    Ajaleht on kunst – kollektiivne kunst , mis lähtub oma ajast ...

    Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks – me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia.

    Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks . Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel . Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika.

    Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut.

    Peaeesmärgiks on jälgida, kuivõrd on Jõgevamaa ajaleht aja jooksul ühes uudistega muutunud ning mis on erinevatel aastakümnetel olnud olulisim, et mõista ajalugu ja tänast päeva ning oma maakonna ajalehte selle arengus.
  • 1. Uudis

  • 1.1. Mis on uudis?


    Mõistet uudis ei saa avada üheselt, sest aegade jooksul selle tähendus muutub ja inimesed arvavad sellest erinevalt. Kõige lihtsam on seda nimetada lühikeseks informatiivseks tekstiks.

    Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada.
    Uudis on materjal, mis annab teavet, jutustab millestki , lahutab meelt , seda on tore lugeda.
    Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases
    ( Hennoste 2008: 23).

    Paljusid mõisteid käsitatakse keeles kontekstist sõltuvalt. Uudised on aja jooksul muutunud rohkem meelelahutuslikumaks, kuid ikka on nad jäänud inimestele esmatähtsaks. Need on midagi niisugust, mida elanikkond peaks teadma ja nad vastavad küsimustele, mis lugejatel argipäevaelus tekivad. Meelelahutusekski on mõnikord hea lugeda midagi sellist, mis hetkeks argielu unustama paneb, naerma ajab, meelt lahutab. Sageli suunab loetu edasi mõtlema, uusi allikaid otsima .

    Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita kirjutaja arvamusi , seisukohti.
    Uudis peab olema erapooletu , sõltumatu ja tasakaalustatud ( Aava : 153).

    Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik peab esitama toimuvast nii häid kui ka halbu külgi, positiivset ja negatiivset. Midagi ei tohi jääda varjatuks. Osapooltel samas on nii head kui ka halba, mida edastada , elu on selline. Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud.

    Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154).
    Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59).

    Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada. Tuleks vältida omadussõnade, metafooride ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Taotlema konkreetsust.

    Uudise põhikriteeriumid:
    • Sündmuse värskus.
    • Sündmuse mõju lugejatele.
    • Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus.
    • Sündmuses osalejate tuntus.
    • Sündmuse konfliktsus .
    • Sündmuse erakordsus.
    • Sündmuse päevakajalisus ( Kask 2005: 66).

    Mida värskem on uudis, seda enam seda lugeda tahetakse. Eelmisel päeval avaldatu on juba vana ja igav, sest on teada - tuntud. Sündmuse lähedus mõjutab lugejat kõige enam. Kui teatakse , et tuttavaga on midagi juhtunud, siis loetakse tema kohta kindlasti suure huviga . Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile – nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne.
    Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult „valgeteks“ ehk kvaliteetajakirjanduse ja „kollasteks“ ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi , et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest sündmustest kajastuvaid uudiseid, kuid loetakse ka kuulsustest, nendest , kelle nime teatakse. Tundmatute inimeste puhul ei oska sageli arvatagi, kui lähedaseks nad võivad hästikirjutatud uudise mõjul muutuda. Mõnus on lugeda uuest, näiteks keegi on leiutanud avastanud või saavutanud midagi. See loob eneselegi tunde, et tahaks millegi erakordsega hakkama saada. Võimukad inimesed pääsevad ajalehte tänu sellele, et nad on kuulsad . Vähemtuntud elanikud peavad tegema selleks midagi märkimisväärset, et saaksid oma nime lugeda. Kuulsused saavad veel tuntumaks, kui teevad midagi positiivset, aga isegi juhul, kui on teinud negatiivset. Nad saavad laimu osaliseks, aga leiavad kohe enese kaitseks vabandusi ja seda ajaleheveergudel.

  • 1.2. Uudise pealkiri


    Uudis algab pealkirjast: see peab tõmbama endale tähelepanu, olema täpne ja lööv ning andma teada uudise keskse teema.
    Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja saaks kõigile oma küsimustele vastused muude allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi jmt (Kask 2005: 72).

    Pealkirja eesmärk on anda lühidalt ja selgelt teada uudise põhisisu. Samuti informatsiooni tegijast ja tegevusest, kellest või millest artiklis juttu tuleb. Äratada tähelepanu, kutsuda lugema. Pealkiri on lühike (5 – 7 sõna), seotud juhtlõiguga, aga arvestama peab, et ei tohi esineda kordumisi, sest see hakkab segama ja annab tunnistust viletsast stiilist. Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida.

  • 1.3. Uudisväärtused


    Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid , millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse.

    Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel maailma kohta tekivad.
    Uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest (Hennoste 2008: 29).

    Kui lehes pole iga päev vajalikke uudiseid, siis kahaneb läbimüük. Seepärast tuleb leida igasse lehte nn pommuudis, mis lugejaid köidab. Eelkõige on oluline lähedus. Kuid ostetakse ka tuntud nime pärast. Samuti on tugevaks mõjuteguriks ebatavalisus, midagi sellist, mida just iga päev ei kuule ja see paneb inimestel silmad särama, kui keegi on midagi erakordset korda saatnud ning enamik tahab sellest osa saada.
    Uudiste valiku puhul on oluline seegi, et sarnast kirjutist poleks konkureerivas ajalehes . Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse . Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis.

    Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160).

    Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiižikates allikates . Suured reklaamiandjad mõjutavad lehe sisu. Raha võimaldab oma firmat tutvustada ja ajalehed saavad sellest ainult kasu, kui suurfirmad neisse investeerivad. Seetõttu võivad lehes ilmumata jääda need uudised, millel on uudisväärtus. Kuid ikkagi valitakse teemad, mis ajalehe läbimüüki suurendavad. Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised . Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb.

  • 1.4. Ajakirjandus ja poliitika


    Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu.
    Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia : uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega ( rahandus , tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24).

    Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised tekkida arusaamadel, kelle kasuks otsustada, kujuneb mõttekeskkond, mille üle ühiselt arutleda: keda valida ja keda mitte. Niisuguste uudiste juures on tähtis värskus, sest vaevalt keegi tahab kuulata / lugeda/ vaadata vanu lubadusi.
    Kõvu uudiseid leidub enamasti kvaliteetajalehtedes/ ajakirjades, mille lugemiseks on vaja enam eriteadmisi, kui seda on tavalugejal. Näiteks majandusinimestel Börs, põllumajandustöötajatel Maamajandus , Tehnika ja Tootmine. Kõigile mõistetavalt kajastatakse niisuguseid uudiseid eelkõige ajalehes Maaleht ja laiale lugejaskonnale Õhtulehes.
    Et ajalehed peavad vastutama neis avaldatu eest, on asjakohane peatuda mõistel poliitiline korrektsus.
  • Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19).


    Üha vähem kasutatakse halvustavaid väljendeid. Nii nimetavad ajakirjanikud neegreid mustanahalisteks, venelasi enamasti venelasteks, kuid tuleb ette ka venkud. Eestimaalaste kohta teadaolevalt niisuguseid sünonüüme pole. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, millest nad räägivad. Üldiselt on nad üsna viisakad , aga „ühtlaseks pudruks keedavad“ loo „Ärapanijad”. Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik.
  • 1.5. Uudis keelekujundajana


    Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt , sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus – hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad. Neid tuleb nii palju, et need ei jõua eestipärastuda, meie keelega kohaneda. Segab slängikasutus kui ajalehekeelde sobimatu.

    Leht püüab kergema, argisema keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada, eeldades, et vähenõudlikke lugejaid on rohkem kui nõudlikke lugejaid (OK 2004, nr 2: 11).

    Tegelikult on nõudlikke lugejaid palju, kes ütlevad, et maailm üha vaimuvaesemaks muutub. Küll aga peab osa lugejaid ajakirjanduskeelt keeruliseks. Meenub juhtum, kus lugeja Postimehe kui arusaamatu kõrvale jättis ja Õhtulehe järele haaras. Kindlasti on ajalehekeel raske osale Interneti jututoakülastajatest, kellel on välja kujunenud oma keel, millest jälle teised aru ei saa. Samas iseloomustavad nende tekste kordus ja paljusõnalisus, mõttepuudus, lohakus ja hoolimatus väljendatava vastu.

    Ka suhtumine kirjakeele traditsioonilistesse normidesse on aja jooksul muutunud. Mõned kirjutavad üsna vabalt ka murdelisi või keeleuuenduslikke vorme, nagu hää ja sääl, oodat ja kirjutet. Toimetajad ja korrektorid on loobunud neid parandamast.
    Tegelikult kahaneb kõnekeele ja ajakirjanduskeele vaheline erinevus hämmastava kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse , vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda avaldab mõju keelekasutusele. Kirjutajad ei oska alati eristada tõsisemate teemade käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks ajakirjanduskeel . Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaažides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12).

    Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii avarad ja ka ennast kvaliteetlehtedeks nimetavad väljaanded ei pea enam ideaaliks ühtlaselt neutraalse stiiliga väljendusviisi. Kahju teeb see eriti nendele noortele, kes veedavad aega arvutis suhtlusportaalides suheldes, kus valitseb kõnekeel. Kuid puutumata ei jää ka eakamad lugejad. Neid, kes märkavad ja soovivad vigu parandada, on, aga liiga vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks. Kuidas aga jõuda niikaugele, et ajakirjanikud ei eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab :
    Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel.”

    Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger , lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009).

    Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus – ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma arvamust avaldada, ent uudise kui ajakirjandusžanri puhul kehtivad kindlad reeglid: see peab olema informeeriv, tõene, neutraalne ja tasakaalustatud.
    Uudis mõjutab elanikkonda, andes vastuse küsimustele: kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks?. Harib meid, paneb edasi mõtlema. Mõjutab keelekasutust, käitumisviise, väärtushinnanguid. Probleemiks on aga Internetifoorumite keelekasutus ja sealsed uudisväärtused. Need ahvatlevad küll noori inimesi, aga ei arenda. Tihtipeale võib uudistevalikut mõjutada ajalehe müüginumber ja selle nimel tehakse avaldatus allahindlust. Ajakirjandus on demokraatlik ja igaühel on võimalik enesele lugemiseks sobiv artikkel valida.

    Järgnevas keskendutakse Jõgevamaa maakonnalehele, jälgides selle uudiste geograafiat lehe arengust lähtudes ning püütakse seda mõtestada.

  • 2. Jõgeva maakonna ajalehed


    Ajaleht Kolhoosnik loodi koos Jõgeva maakonna tekkimisega 1949. aastal. Nime üle oli olnud palju vaidlemist, aga väljaandele taheti panna nimi, mis iseloomustaks antud piirkonda, kus leht ilmub. Et Jõgevamaa oli tuntud oma viljakandva maa poolest ning põhitegevuseks oli põllumajandus, siis sellest johtuvalt ka nimevalik.

    Punalipp ilmus esimest korda 15. mail 1962. Nimi muutus, sest Hruštšovi - aegse majanduse juhtimise ümberkorraldamise ajal moodustati territoriaalsed tootmisvalitsused. Seoses sellega korraldati ümber ka kohalikud ajalehed. Rajoonilehes kajastus rajooni tänapäev, korrapäraselt ilmuvatel koduloolehekülgedel meenutati minevikusündmusi. Aeg – ajalt ilmusid klubi loomingu leheküljed, korraldati omaloominguõhtuid. Et kogu elu – olu ja tegemisi suunas partei ja valitsus, mille sümboliks oli punalipp, siis siit rajooniajalehele nimi.

    Vooremaa ilmus esimest korda 1989. aastal. Eestimaa oli liikumas avaruse ja vabaduse suunas. Järjest vähem oli tunda piiranguid, elati, iseseivumissoov eesmärgiks. Siit ka muutused ajakirjanduspõllul ja vajadus uue maakonnalehe järele. Ajaleht on saanud nime Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Seda võib nimetada isegi jääaja vabaõhumuuseumiks, kus künkad ja lohud jää sulamise tulemusena on saanud oma kuju. Vooremaal on kaunis loodusmaastik ja Eestimaa külmim talv.

    3. Välismaailma uudised


  • 3.1. Kolhoosnik


    1. Lenini – nimelises kolhoosis kasutatakse külviks Moldaaviast saabunud maisiseemet ( Laugus : 1960).
    Tänavuseks kevadkülviks lasi Stalingradi traktoritehas välja miljonenda traktori… 19. aprillil arutati Palamuse külanõukogus, kuidas on külviks valmistunud kolhoosi II brigaad (Õun: 1960).
    Maisi hakati külvama kampaania korras. NL peasekretär N. S. Hrustšov oli käinud Ameerikas 1959 . aastal ja nägi seal rikkalikke maisipõlde. Kuna Ameerika on enamjaolt samal laiuskraadil kui NSV Liit, arvas ta, et maisikülvi saaks siingi teha. Majanduslik põhjus oli viljapuudus ja lisaks taheti Ameerikast parem olla.
    Maisist pidi saama imerohi, mis tõestaks Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid . Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest.
    1960. aastal oli eesmärk müüa riigile 100000 tonni liha. Seepärast oli vaja kahekordistada hektarite arvu, kuhu külvata maisi. Nimetatud kultuur aga vajab pidevat hoolt ja parimat põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hruštšov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek.
    Et maisisaak oli kehv , siis süüdistati selles põllumajandustöötajaid, et need olevat kehva tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui töötab hea ja üksmeelne meeskond, on tulemused paremad kui viletsate tingimuste korral Sel ajal oli partei ja valitsuse initsiatiivil käibel fraas : kaadrid otsustavad kõik, mida ka loetud ajaleheveergudel sageli kasutati.

    2. Uraba – veel kümne aasta eest kuulus Kolumbias see Antioquia departemangu osa indiaanlastele, kes kasvatasid siin väikestel maalappidel maisi.
    Kuuekümnendatel aastatel tungis sellesse piirkonda kurikuulus Ameerika monopol: „United Fruit Company“, kes rajas siia banaaniistandused (TASS: 1975).
    Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina – Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos.

    3. N. S. Hruštšov ütles Valgevene põllumajandtöötajate nõukogul, et kõige tähtsamad on kolhoosis inimesed, kaader. „Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !“ (Noorte panus, Kolhoosnik, 03.03.1962).
    J. V. Stalini väljend „kaadrid otsustavad kõik“ oli niisiis kasutusel ka Hruštšovil, vaatamata sellele, et Hruštšov Stalini kuriteod hukka mõistis. 1962. aastal toimus NLKP 22. kongress , kus võeti vastu programm, mis nägi ette kommunismi ülesehitamist NSV Liidus aastaks 1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks.

    4. Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse töötuse,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    UUDISTE GEOGRAAFIA #1 UUDISTE GEOGRAAFIA #2 UUDISTE GEOGRAAFIA #3 UUDISTE GEOGRAAFIA #4 UUDISTE GEOGRAAFIA #5 UUDISTE GEOGRAAFIA #6 UUDISTE GEOGRAAFIA #7 UUDISTE GEOGRAAFIA #8 UUDISTE GEOGRAAFIA #9 UUDISTE GEOGRAAFIA #10 UUDISTE GEOGRAAFIA #11 UUDISTE GEOGRAAFIA #12 UUDISTE GEOGRAAFIA #13 UUDISTE GEOGRAAFIA #14 UUDISTE GEOGRAAFIA #15 UUDISTE GEOGRAAFIA #16 UUDISTE GEOGRAAFIA #17 UUDISTE GEOGRAAFIA #18 UUDISTE GEOGRAAFIA #19 UUDISTE GEOGRAAFIA #20 UUDISTE GEOGRAAFIA #21 UUDISTE GEOGRAAFIA #22 UUDISTE GEOGRAAFIA #23 UUDISTE GEOGRAAFIA #24 UUDISTE GEOGRAAFIA #25 UUDISTE GEOGRAAFIA #26 UUDISTE GEOGRAAFIA #27 UUDISTE GEOGRAAFIA #28 UUDISTE GEOGRAAFIA #29 UUDISTE GEOGRAAFIA #30 UUDISTE GEOGRAAFIA #31 UUDISTE GEOGRAAFIA #32 UUDISTE GEOGRAAFIA #33 UUDISTE GEOGRAAFIA #34 UUDISTE GEOGRAAFIA #35 UUDISTE GEOGRAAFIA #36 UUDISTE GEOGRAAFIA #37 UUDISTE GEOGRAAFIA #38 UUDISTE GEOGRAAFIA #39 UUDISTE GEOGRAAFIA #40 UUDISTE GEOGRAAFIA #41 UUDISTE GEOGRAAFIA #42 UUDISTE GEOGRAAFIA #43 UUDISTE GEOGRAAFIA #44 UUDISTE GEOGRAAFIA #45 UUDISTE GEOGRAAFIA #46 UUDISTE GEOGRAAFIA #47 UUDISTE GEOGRAAFIA #48 UUDISTE GEOGRAAFIA #49 UUDISTE GEOGRAAFIA #50 UUDISTE GEOGRAAFIA #51 UUDISTE GEOGRAAFIA #52 UUDISTE GEOGRAAFIA #53 UUDISTE GEOGRAAFIA #54 UUDISTE GEOGRAAFIA #55 UUDISTE GEOGRAAFIA #56 UUDISTE GEOGRAAFIA #57
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-08-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kailiolen Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • emakeeleolümpiaad „Meedia keel”
    • UUDISTE GEOGRAAFIA
    • Uurimistöö
    • Kaili Olgo
    • Jõgeva Ühisgümnaasium
    • Juhendaja: õp Helge Maripuu
    • Jõgeva 2010
    • SISUKORD
    • Sissejuhatus
    • Uudis
    • Jõgeva maakonna ajalehed
    • Välismaailma uudised
    • Eesti uudised
    • Jõgevamaa uudised
    • Jõgeva linna uudised
    • Kokkuvõte
    • Kasutatud materjalid
    • Kasutatud kirjandus
    • Ajaleheartiklid

    Teemad

    • Uudis
    • Mis on uudis?
    • Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme
    • mõistuspäraselt lahendada
    • Uudis on materjal, mis annab teavet, jutustab millestki, lahutab meelt, seda on tore lugeda
    • Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases
    • Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita
    • kirjutaja arvamusi, seisukohti
    • Uudis peab olema erapooletu, sõltumatu ja tasakaalustatud
    • Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid
    • peavad olema välistatud
    • Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas
    • hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab
    • muutuma rutiiniks
    • Uudise põhikriteeriumid
    • Sündmuse värskus
    • Sündmuse mõju lugejatele
    • Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus
    • Sündmuses osalejate tuntus
    • Sündmuse konfliktsus
    • Sündmuse erakordsus
    • Sündmuse päevakajalisus
    • Uudise pealkiri
    • Uudis algab pealkirjast: see peab tõmbama endale tähelepanu, olema täpne ja lööv ning
    • andma teada uudise keskse teema
    • Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja saaks kõigile oma küsimustele vastused muude
    • allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi jmt
    • Uudisväärtused
    • Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel
    • maailma kohta tekivad
    • Uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest
    • Ajalehte võivad
    • sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel
    • Ajakirjandus ja poliitika
    • kõvad uudised
    • Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest
    • läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate
    • harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms)
    • poliitiline korrektsus
    • Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti
    • viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu
    • puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)
    • Uudis keelekujundajana
    • Leht püüab kergema, argisema keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada, eeldades, et
    • vähenõudlikke lugejaid on rohkem kui nõudlikke lugejaid
    • Ka suhtumine kirjakeele traditsioonilistesse normidesse on aja jooksul muutunud. Mõned
    • kirjutavad üsna vabalt ka murdelisi või keeleuuenduslikke vorme, nagu hää ja sääl, oodat
    • ja kirjutet. Toimetajad ja korrektorid on loobunud neid parandamast
    • Tegelikult kahaneb kõnekeele ja ajakirjanduskeele vaheline erinevus hämmastava
    • kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse
    • vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda
    • avaldab mõju keelekasutusele. Kirjutajad ei oska alati eristada tõsisemate teemade
    • käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks
    • ajakirjanduskeel. Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma
    • reportaažides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad
    • järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused
    • artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja
    • väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb
    • Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda
    • Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise
    • vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel.”
    • keel on inimhinge
    • kokkulepe inimese endaga
    • keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis
    • Jõgeva maakonna ajalehed
    • Kolhoosnik
    • Välismaailma uudised
    • Kolhoosnik
    • Lenini – nimelises kolhoosis kasutatakse külviks Moldaaviast saabunud maisiseemet
    • Tänavuseks kevadkülviks lasi Stalingradi traktoritehas välja miljonenda traktori… 19
    • aprillil arutati Palamuse külanõukogus, kuidas on külviks valmistunud kolhoosi II brigaad
    • Uraba – veel kümne aasta eest kuulus Kolumbias see Antioquia departemangu osa
    • indiaanlastele, kes kasvatasid siin väikestel maalappidel maisi
    • Kuuekümnendatel aastatel tungis sellesse piirkonda kurikuulus Ameerika monopol: „United
    • Fruit Company“, kes rajas siia banaaniistandused
    • N. S. Hruštšov ütles Valgevene põllumajandtöötajate nõukogul, et kõige tähtsamad on
    • kolhoosis inimesed, kaader. „Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !“
    • Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse
    • töötuse, jaanuari kuus kasvas töötute arv 132000 võrra, tõustes 545000ni. See on 8,5 %
    • töö läbi elatuvast Kanada elanikkonnast
    • töö läbi
    • palgatööst elavast
    • Teatavasti leidis hiljuti aset Ameerika õhujõudude provokatsiooniakt Nõukogude Liidu
    • vastu
    • On teada, et agressiivsetesse blokkidesse kuuluvad maad kuhjavad vahetpidamata
    • varuks relvi ja suurendavad oma sõjavägesid. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa jätkavad
    • tuumakatsetusi. Ometi on võidurelvastumine, eriti aga võidujooks tuumarelvade alal
    • rahuüritusele äärmiselt ohtlik. …isegi paljud kodanlikud ajalehed tulevad järeldusele, et
    • Lääs peab NSV-Liidu ettepanekuga nõustuma
    • Ameerika dollaritega peetakse ülal kümneid sõjaväelaagreid, kus käivad ettevalmistused
    • uuteks sõjakäikudeks Kuubasse. Üle kogu maailma kõlas meie riigi kindel ja resoluutne
    • hääl revolutsioonilise Kuuba toetuseks
    • NSVLiidu
    • Relvastatud Salaorganisatsiooni“ kuuluvad „ultrad“ on paljudes Alžeeria linnades
    • täielikult peremehed… Oranis on kujunenud rindeolukord. Linn on tegelikult jagunenud
    • kaheks – Euroopa ja Araabia osaks, mille vahel on riba eikellegimaad…, kogu avalikkust
    • erutavad teated Kongo poliitikategelast Patrice Lumumba võitluskaaslast Antoine Gizengat
    • ähvardavast ohust
    • Indoneesia õhukaitseväelased on vajadusel valmis kaitsma oma elulisi huve relvaga
    • käes
    • Üle Hollandi kihutas tugev torm, mis viis minema maja katuseid ja kiskus juurtega välja
    • suuri puid, on inimohvreid
    • Novo – Voronežki aatomielektrijaama ehitajad pingutavad jõudu tehniliste seadmete
    • montaažil
    • Nõukogude tarbijatele rohkem kvaliteetseid tooteid! Sellise loosungi all töötavad
    • praegu Kaunase tekstiilitööstuse töötajad
    • Kompleksne mehhaniseerimine peedipõldudele“ See Kubani Põllutöömasinate ja
    • Traktorite Katsetamise instituudi lülivanem V.A.Svetlitšnõi üleskutse leidis vastukaja
    • paljude peedikasvatajate hulgas
    • Punalipp
    • Seal, Sevastopolis langes raskesti haavatud Seidov vangi. Fašistlikus koonduslaagris
    • kohtus ta oma kaasmaalase Mehtiga, ja nad andsid teineteisele tõotuse jääda elu lõpuni
    • Nõukogude armee võitlejaiks…, okastraadi taha ulatusid kuuldused hoogustuvast
    • võitlusest Balkanil
    • Pariisi paleontoloogi hakkasid huvitama suveniirid, mida turistid tõid kaasa Ülem-Vari
    • departemangust
    • Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral, mille ühe ruutkilomeetri kohta
    • tuleb poolteist elanikku – seega üks hõredamini asustatud paiku
    • Ivanovno oblasti Kinešma rajooni parteikomitee annab Jõgeva rajooni töötajaile üle
    • kõige soojemad ja südamlikumad tervitused võistluspartneri Kinešma töötajailt
    • Inglise valitsus ei kavatse takistada Inglismaal palgasõdurite värbamist Angola
    • Rahvavabariigi vastu
    • Ühenduses konkurentsi teravnemisega rahvusvahelistel turgudel kahanes Lääne
    • Saksa autode eksport 1975. aastal peaaegu 14%
    • Täna alustab Moskvas tööd NLKP XXV kongress, mis on tähelepanuväärne sündmus
    • meie partei ja kogu nõukogude rahva elus
    • Vooremaa 1991-1992
    • Kümnendat korda viibib Eestimaal Taani Uge rahvaülikooli direktor Carl Vilbaek. Alates
    • aasta veebruarist on ta olnud tööl Baltimaades, tutvustamaks Taani koolisüsteemi ja
    • jagamaks kogemusi psühholoogilise koolituse vallas. Eesti kool on väga sarnane Taani
    • omale. Te olete kooliuuendustega õigel teel, aga meie teeme Taanis veel liiga palju
    • ühiskonna heaks
    • Asi sai alguse 1989. aastal, kui maavanem Priit Saksing käis külas Soomemaal
    • Ikaalises. Kokkuleppe järgi pidid Jõgeva ja Torma piirkonna talunikud, kellega Ikaalise
    • meestel on kõige lähemad sidemed, tarnima Ikaalisesse puitu
    • Jaapani firma „Mitshubisi Ragon Company” on hakanud tootma voodipesu
    • valmistamiseks mõeldud riiet, mis aitab unetuse käes vaevlejail magama jääda
    • Vooremaa 2007-2008
    • Kiigemetsa Koolil on sel nädalal võõrustada väga kauged külalised: Türgimaal Izmiris
    • tegutseva erivajadustega laste kooli esindus. Neli türgi pedagoogi saabusid Siimustisse
    • möödunud pühapäeval ning tagasiteed läbi Soome kodumaale alustavad nad täna ...Kui
    • kooli ühe pedagoogi tütar Izmiris käis, puutus ta seal kokku ühe sealse erikooli õpetajaga
    • kes kohe Kiigemetsa Kooli kontaktandmeid palus.[---]
    • Kuigi Türgi külalised on pärit hoopis teistsugusest kultuuriruumist ja kliimast ning kuue
    • miljoni elanikuga Izmiri ja Siimusti küla on ka omavahel üsna raske võrrelda, tunnistasid
    • türklased ise, et tunnevad end Eestis väga koduselt, sest inimesed on lahked ja sõbralikud
    • Soome kaudu
    • Möödunud nädalal olid Saduküla koolipere külalised partnerkoolide esindajad
    • Rumeeniast, Austriast, Inglismaalt ja Norrast, kes kohtusid siin järjekordse Comenius
    • projekti raames. Novembrikuus olime külas Austrias, nüüd saime kokku siin. Eesmärk on
    • kelleltki midagi õppida, näiteks Austrias oli võimalus jälgida liitklassis õpetamist, kus
    • vanemad ja nooremad lapsed pandi koostööd tegema
    • Soomes Poris 15.-17. juulini peetud Soome – Eesti ühislaulupeol osales ka sadakond
    • lauljat Jõgevamaalt. Esimene Soomes peetud Soome – Eesti ühislaulupidu, mis kujutas
    • endast järge 2000. aastal Tallinnas korraldatud Eesti – Soome laulupeole, kandis nime
    • Südamete laulusild”. Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend
    • aastat meie esimesest laulupeost. Jõgevamaad ja Mustveed said soomlastele tutvustada
    • päris palju Mustvee naislauljad, kelle särkidele oli kirjutatud „Mustvee Meeliko” ja nende
    • tähenduste vastu tunti suurt huvi.[---]
    • Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud. Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust
    • Meie laulupidu on selline üldrahvaline. Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal. Seal
    • laulupeost suurt numbrit ei tehta
    • Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend
    • Soome laulupidude traditsioon algas
    • paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost hiljem
    • Rongkäigu ajal on tänavaääred
    • rahvast täis
    • Eesti uudised
    • Kolhoosnik
    • Möödunud laupäeval sõitis grupp Jõgeva rajooni ühiskondlikke autoinspektoreid
    • külaskäigule Viljandisse. Kuna viimastel aastatel on Viljandi rajooni ühiskondlike
    • autoinspektorite kollektiiv saavutanud häid tulemusi võitluses liikluseeskirjade rikkumiste
    • vastu, tundsime huvi eeskätt selle üle, kuidas seal on korraldatud organisatsiooniline töö
    • Tõime Viljandist kaasa nii mõndagi kasulikku, mida meie rajooni ühiskondlike
    • autoinspektorite nõukogu edaspidi tegevuses rakendada saab
    • Ainult suure Nõukogude Liidu koosseisus ja Nõukogude vabariikide vennaliku pere
    • üheõigusliku liikmena saab eesti rahvas võimaluse tõsta oma majanduselu, arendada
    • rahva kultuuri, kindlustada rahvaste üheõiguslikkust ja tagada rahu, leiba ja tõelist
    • vabadust eesti töötavale rahvale. Need ajaloolised sõnad pandi kirja 20 aastat tagasi
    • deklaratsioonis, milles Eesti töörahvas palus end vastu võtta NSV Liidu rahvaste ühisesse
    • perre
    • Tõuhobuste ja tõuveiste laadaga lõppes vabariiklik hobuse- ja karjakasvatajate päev
    • Toris
    • Kõrgeim preemia määrati eesti mustakirjut tõugu lehmale Kilk Vändra katsejaamast
    • Punalipp
    • 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupeo paremaks ettevalmistamiseks ja
    • isetegevuskollektiivide kvalifikatsiooni määramiseks korraldavad Eesti NSV üldlaulupeo
    • peakomisjon ja Eesti NSV Kultuuriministeerium isetegevuslike kooride võistulaulmise
    • puhkpillide võistumängimise ja tantsurühmade võistutantsimise
    • Et meie rajooni rahvas kangesti teatrihuviline on, sellest tehti juttu ka hiljutises Eesti
    • Raadio põllumeestesaates. Meil ju Tartu võrdlemisi lähedal, eks rohkem saagi
    • Vanemuise” tükke vaadata, aga Tallinnas sai ka varem päris tihti käidud (Käosaar: 1975)
    • Eesti NSV õpetajate Täiendusinstituudis Tallinnas on avatud füüsika metoodiliste
    • õppevahendite näitus
    • Vooremaa 1991-1992
    • Kümnendat aastat püsib Viljandis traditsioon korraldada kaunis „Ugala” teatrimajas
    • jõulu- ja näärinädalal laste talvepidusid kogu Lõuna- ja Kesk-Eesti lastele
    • Eesti Vabariigi aastapäeval kummardame tänus ja lugupidamises nende kangelaste
    • ees, kes saatuslikel päevadel 1918-1920 ohverdasid oma elu Eesti vabaduse eest. Nüüd
    • olles vabal maal, pettusid paljud, sest arvasid, et vabal maal jookseb kõik vaevata suhu
    • kuid vaid ränga tööga saavutatakse Eestis inimväärne elu ja jõutakse Euroopa rahvaste
    • perre. Tulevik kuulub Eesti rahvale vaid siis, kui ta on üksmeelne, sisemiselt tugev ja terve
    • Esmaspäeval tähistasid Tallinnas Vabaduse väljakul oma paraadiga Eesti Vabariigi 74
    • aastapäeva vabariigi kaitsejõud
    • 1. oktoobril astus Eestimaa taas ühe sammu edasi tegeliku iseseisvuse suunas, kuigi
    • skeptik võiks seda võrrelda kukesammuga. Sellel päeval tuli käibele Eesti Vabariigi
    • postmark. „Eesti Post” teeb omalt poolt jõupingutusi, et NL standardile vastavad
    • kalendertemplid saaksid välja vahetatud Eesti postitemplitega 1. novembriks
    • Vooremaa 2007 – 2008
    • Eile algas Tallinnas X noorte laulu – ja tantsupidu Ilmapuu lävel, mille fookusesse on
    • seekord üllatavalt jõuliselt tõusnud meie juured ja eestlus. Ilmapuu kehastab sellist
    • maailmamudelit, kus valitseb tasakaal ja mitmekesise ühtsuse põhimõte. Maailm otsib
    • tasakaalu ja Eesti on vaid osa sellest
    • 725 – aastases Viljandis avas tänavu oma uksed uus kontserdisaal – Pärimusmuusika
    • Ait. Järjest enam inimesi avastab, et Viljandi on hubane ja mõnus paik, kuhu tulla kontserti
    • kuulama ja ka lihtsalt jalutama, vaatama, mis sellest linnast on saanud
    • Täna kaheksateist aastat tagasi seisid umbes kaks miljonit inimest kokku enam kui
    • kuuesajal kilomeetril üksteise kõrval kätest kinni hoides Tallinnast Vilniuseni Balti ketis
    • Õhtul kell seitse hakkas Eesti ja Läti piirilt liikuma nii Tallinna kui ka Vilniuse poole
    • märgusõna „Vabadus” ning kõlas kolmekeelne Balti rahva ühishümn „Ärgake, Baltimaad!”
    • Ebastabiilsus on kindlasti märksõna, mis iseloomustab tänast olukorda
    • maailmamajanduses, kuid samuti ka Eesti riigivalitsejate otsuseid. Meie õuele jõudev
    • majanduskriis seab tõsise löögi alla tänaseni Eestis toiminud majanduspoliitika jätkumise
    • võimaluse
    • Jõgevamaa uudised
    • Kolhoosnik
    • Näiteks võttis Mustvee Tarbijate Kooperatiivi kollektiiv vastu hinnatava otsuse
    • töötada ühiskondlikus korras oma territooriumile nägusa ja kultuurse ilme andmiseks 300
    • töötundi
    • Möödunud kolmapäeva hommikul kiirustas palju põlluharijaid ning karjakasvatajaid
    • Vaimastvere kultuurimajja. Kokku tuli üle 260 inimese ja seal toimus „Endla“, „Valguse“ ja
    • Bolševiku“ kolhoosi ühine koosolek
    • Lenini - nimelise ja „Suure Oktoobri“ kolhoosi teedel liikudes näen päevast päeva
    • võõrastavat pilti: hobust kõigest jõust tagant sundides sõidab kolhoosnik
    • Pühapäeval, 15. mail viidi Palamuse kultuurimajas läbi rajooni naiskooride III
    • eelproov… Eelproovist võttis osa 4 naiskoori: Palamuse Kultuurimaja, Palamuse
    • Keskkooli, Tabivere ja Torma Kultuurimaja naiskoor
    • Suure Oktoobri“ kolhoosi agronoom Õ. Tomson selgitab: „Tänavu tuleb meil teha
    • rohkem kui 1400 tonni silo. Kaks kolmandikku silomaterjalist peab andma mais, mida
    • külvame kolm korda suuremale pinnale kui möödunud aastal”
    • Seakasvatuses on Torma sovhoos rea aastate jooksul oma tootmisülesandeid hästi
    • täitnud … Et omas majandis sündinud vasikatest ei piisa, siis võetigi tänavu vastu
    • sotsialistlik kohustus osta sovhoosi töölistelt kokku 250 vasikat. Meie rajooni majandeist on
    • see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi
    • lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere
    • osakonnas
    • Kurista Metsamajandi laiatarbetsehhi töötajate kollektiiv on seitseaastaku ülesannete
    • ennetähtaegse täitmise endale südameasjaks võtnud (Täht: 1960)
    • Mitmetes majandites, nagu „Staninliku Tee“, „Valguse“, „Sirbi ja Vasara“, „Sangari“, „Koidu“
    • ja „Arengu“ kolhoosis pole veel külvatud hektaritki haljassööda kultuure. Kevadkülvi tööd
    • tuleb lõpule viia käesoleva kuu jooksul
    • NSV-Liidu rahvamajanduse saavutuste näituse nõukogu komitee määras kuldmedali ja
    • preemiana radioola „Luks“ Jõgeva Sordiaretusjaama vanema teadusliku töötaja
    • kohusetäitjale Aleksander Adojanile pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamise süsteemi
    • väljatöötamise ning kolhoosidesse ja sovhoosidesse sisseviimise eest
    • Kuldnokad vilistasid kaseladvas pungi puhkema, õngemehed proovisid kalaõnne Saare
    • järve kallastel, kalender aga näitas 9. kuupäeva. See päev läks tänavu „Lembitu“ kolhoosi
    • ajalukku kahel põhjusel. Esiteks alustati teravilja külvi, teiseks aga …leidis kolhoosi
    • esimees traktoristi Heinrich Kirtsi külviliikusid võtmas
    • 1.septembriks müüs Jõgeva rajoon riigile 1764 tonni liha ja 18146 tonni piima
    • Jõgeva töötavad noored saavad haridust jätkata töölisnoorte keskkoolis
    • Mustvee linnas on palju töövõimelisi inimesi, eriti palju noori, kuid kogenud spetsialisti
    • või eriharidusega noort töötajat on seal raske leida
    • Kujutlege, et te viibite Laiuse kultuurimaja saalis enne temaatilise õhtu „Perekond ja
    • kodu“ algust
    • Jõgeva rajoonis Tormas loodi esimene puhkpilliorkester 1848. aastal C. R. .Jakobsoni
    • venna poolt
    • Käesolev aasta on vanale Palamuse koolile ajalooline: eeloleval kevadel saadab ta
    • keskkoolina ellu oma esimese lennu
    • Punalipp
    • Laiusel läheb traktorite ja põllutöömasinate remont plaanipäraselt. Olulisim on siiski
    • töökojas valitsev tõsine töömeeleolu, mis nii mõnestki laagripuudusest või tihendipõuast
    • ülesaamiseks teid aitab otsida
    • Metsamajanduses tuleb tagada metsade produktiivsuse tõus, suurima koguse
    • kaubapuidu saamiseks igalt hektarilt ja metsaressursside saamine. Sel alal on Kurista
    • metsamajandil pikaaegsed kogemused
    • Läinud nädalal toimus Jõgeva näidissovhoosi klubis rajooni kartulikasvatajate
    • õppepäev
    • Rahva Hääle kolhoosis suurendatakse liha tootmist 1976. aastal 8-9%, valmivad uued
    • loomakasvatushooned
    • Adavere näidissovhoosis välja töötatud lutserniseemnekasvatuse tehnoloogia leiab
    • rakendamist juba kogu vabariigi paljudes majandites
    • Et seakasvatus on käesoleval ajal rentaabel loomakasvatusharu ja seakasvatusse
    • paigutatud raha tuleb kõige rutem taskusse tagasi, sellele ei vaidle vastu vist ükski asjalik
    • põllumees. Nõnda arvati ka Jõgeva põllumajanduses
    • Kui praegune Põltsamaa kooperatiivi „Esku“ kaupluse juhataja Maie Pärs hulk aastaid
    • tagasi seda laste lemmikmängu – poodi – mängis, hirmutasid vanemad ja teadjamad: „Ära
    • taha poemüüjaks saada, vaata kui tuleb veel vangi minna.“
    • Kurista metsamajand korraldas lahtise kabeturniiri
    • Sadukülas oli vaheaeg üritusterohke, neljanda klassi õpilased käisid Tartu
    • muuseumides. Puurmanis möödus vaheaeg eelkõige sporditähe all
    • Eriti aktiivselt tegutses mullu Adavere näidissovhoosi grupp, kus korraldati aasta
    • jooksul 54 kontrollretke ja ülevaatust
    • Möödunud neljapäeva õhtul kõlas Jõgeva Remondi Teede Ehituse saalis meeste laul
    • Oma koolikogemustest rääkis direktori asetäitja eriala S. Veskis. Ta märkis, et
    • kasvatustöös oleneb väga palju perekondlikust üldtoonist, mikrokliimast perekonnas
    • Järve keskkoolis tekitas õpilaste seas elevust saksa keele nädal
    • Sel nädalal korraldatakse Jõgeva rajoonis lektorite päevad
    • 1975. aasta sügisel alustas Jõgeva kaugõppekeskkool tööd 620
    • Meie pioneerijuhid võtsid osa Valga rajooni vanempioneerijuhtide seminarist
    • Mullaga täidetud kasti juures segab noormees midagi, valmistades järjekordset detaili
    • Kirjeldatud paik- EPT rajoonikoondise Mustvee tsehh. Noormees – Vassili Sulimov
    • komsomolialgorganisatsiooni sekretär ning valaja
    • Vooremaa 1991-1992
    • Esimene Jõgeva laulupidu peeti 1914. aasta juulis, umbes paar nädalat enne Esimese
    • maailmasõja algust, Õuna külas Elia talus.[---]
    • Teine Jõgeva laulupidu toimus samuti Jõgeva haridusseltsi korraldusel, täpselt 20 aastat
    • hiljem Eesti omariikluse ajal 1934. aasta juulis Siimusti metsas. Seal, kus hiljemgi
    • Jõgevamaa pidusid peeti [---]
    • Jõgeva teine laulupidu jäi kahjuks Eesti omariikluse ajal viimaseks suuremaks rahvuslikuks
    • ürituseks
    • Möödunud nädala neljapäeval ja reedel mürisesid Kuremaal traktorid pingelisemalt kui
    • tavaliselt. Mooritsal peeti üle-eestiliste tehnikumide künnivõistlusi
    • Teiseks olid Adaveres kokkutulekute läbiviimise kogemused 1989. aasta 22. juulist, kui
    • siin leidis aset XIV Vabadusristi päev. Saalis viibis ka 16 Vabadussõja veterani, kellest
    • noorimal, Martin Ojamaal Suure – Jaanist oli aastaid 88, vanimail, elvalasel Jaan Viljamaal
    • aga täitub tuleval suvel 100 aastat. Kokkutulemise eesmärgist libiseti kõnetoolis peaaegu
    • üle. Adaverre oldi tuldud, et saada teada, kuidas ja millistel alustel vabadusvõitlejaid
    • ühendada
    • juuli keskpäeval oli Lullikatku vahelt läbi kulgev tee autosid ja busse täis. Rahvas
    • oli koos C. R. Jakobsoni ausamba juures. Torma kooli ajalooõpetaja Anne Schasmin
    • kõneles Jakobsonidest kui koolijuhtidest, kelle käe alt tuli Torma ja muudesse
    • kihelkondadesse palju oma aja kohta laia silmaringiga valla- ja külakoolmeistreid ning ka
    • lihtsalt tarku põllumehi
    • Lullikatku
    • küla tee oli autosid ja busse täis
    • 2. detsembril avati Lustiveres ajutine hooldekodu
    • Kuidagi ei saa väita, et kõik kummaline sünnib kusagil Jõgeva maakonna piiride taga
    • Savisaar polnud veel jõudnud pühkida Jõgevamaa tolmu oma esinduskamassidelt, kui siin
    • levisid juba kuuldused temale sooritatud atentaadikatsest. Tunnike enne peaministri
    • Mustveesse jõudmist tulid kaks kräkkerit aktsiaseltsile „Peipsi” kuuluva hotelli direktorilt
    • raha pommima. Mõni rida allpool annab autor teada, et peaminister rääkis juhtunust ka
    • Jõgeva kultuurimajas
    • Savisaar polnud veel jõudnud pühkida Jõgevamaa tolmu oma
    • peaminister Savisaar polnud veel Tallinnasse
    • jõudnudki…
    • Kaitsesime Rein Milleri kabinetis Jõgeva maakonna teise poolaasta eelarvet. Oma
    • toodangut nõustub meile suhteliselt odavalt müüma Moskva börs. Suhteliselt odavamalt
    • seetõttu, et Eestis on hinnad kõrgemad kui mujal Nõukogude Liidus. Tartu
    • piimakombinaadi direktor Arvi Soll ei taha Jõgeva maakonnaga lepinguid sõlmida
    • juulist on Jõgeva põlluameti juhataja ja ühtlasi abimaavanem Ilmar Tupits. „Olin
    • aastal Jõgeva katsesovhoosi osakonnajuhataja, seemnekasvatuse peaagronoom ja
    • tootmisdirektor.“
    • Kaarina valla noorsookomisjon on kaalunud võimalust ühendada vajalikku kasulikuga
    • Kaarina noorte tööpuudust Jõgevamaa abistamisega. Noored kaarinalased võiksid endi
    • juures õpetada Jõgeva noori masinaid käsitsema ja hooldustöid tegema (Puusepp: 1991)
    • Eile kell 13 algas Põltsamaa PS-i põllumajanduse ja kariloomade viieteistkümnes
    • juubelinäitus. Eriti paistsid silma kariloomad ETK Põltsamaa tehastelt ja Hans Jürgensonilt
    • Imavere vallast. Käsitööesemeid esitati Põltsamaa tööstuskoolist (Tillo: 1991)
    • Ilusas laulus kuulutatakse, et üks jahimees läks metsa. Sageli kostavad paugud ka
    • Jõgevamaa metsadest. 1. oktoobrist algab Jõgeva jahimajandis põdrajaht
    • Põltsamaal ringi kõndides hakkab linnapildis silma mitu pooleliolevat ehitist. Tegemist
    • on mitme Põltsamaa majandusühistu hoonega. Kaks väiksemat ehitist, mis Põltsamaa
    • majandusühistul valmimas, on pesumaja ja jookide kauplus. Et seda teha saaks, tuli müüa
    • Adavere tuulik, mida praegustes tingimustes poleks niikuinii suudetud majandada
    • Põltsamaa kõndides…
    • Siimustisse on aastaga siginenud pool tosinat poodi ühe asemel. Direktori sõnu käib
    • iga päev Siimustis paar tööletahtjat (Vanari: 1992)
    • Kümmekonna aasta eest Tabiveres tegutsenud autovärvimise töökoda sai oma
    • neljarattalise sõbra välimusest lugupidavate härrasmeeste hulgas tuntuks kaugemalgi kui
    • Jõgevamaal
    • Jõgevamaa loodusamet on oma käskkirjaga kehtestanud raielubade andmise, puidu
    • väljastamise ning müümise ajutise korra
    • Vooremaa 2007 – 2008
    • Vaiatu rahvamajas tehti alates tänavu kevadest põhjalikke renoveerimistöid. Tänavune
    • Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor – klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas
    • tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule
    • külaseltsile
    • Põltsamaal Pajusi maantee ääres Kippuse pere põllumaal võeti eelmisel nädalal vilja
    • nagu vanasti: niideti viljalõikusmasinaga ja pandi rõuku järelvalmima
    • Ajal, mil paljud Eestimaa põhikoolid kurdavad eelkõige õpilaste nappuse üle ja paljudes
    • paikades kardetakse suisa sulgemist, elab Anna Haava nimeline Pala Kool stabiilset elu
    • Pala valla teeninduspiirkond on väga lai, asume ju metsade taga. Hoolimata kehvast
    • bussiliiklusest õpilastel Pala koolis põhjuseta puudumisi pole. Teha on veel palju ja Pala
    • kool on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa
    • Põltsamaa Ametikoolis on juba mitmendat hooaega läbi viidud mitmesuguseid
    • täiendkoolituskursusi, mis on toimunud Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Täiskasvanute
    • tööalane koolitus kutseõppeasutustes” raames. Kursus on kasulik, sest igaüks müüjatööga
    • kvaliteetselt hakkama ei saa. Kui ühes kaupluses on ebaviisakad klienditeenindajad, siis
    • võib ostukohta vahetada, mida on väga lihtne Põltsamaal ja Jõgeval teha
    • Möödunud pühapäeval peeti Põltsamaal Felixhallis järjekordsed Vooremaa
    • karikavõistlused võrkpallis, kus olid vägagi pingelised mängud. Mustvee võistkonnad
    • suutsid mängida täpselt oma võimete kohaselt ning ootuspäraselt
    • Kui tavakoolides on koolivaheaeg, siis Kuremaa spordikoolis on kätte jõudnud suviste
    • treeninglaagrite aeg
    • Maakonna meistrivõistlustel jalgpallis pidasid Põltsamaal tasavägise kohtumise
    • liidermeeskonnad Põltsamaa ja Tabivere. Ülitähtsa võidu sepistasid Põltsamaa jalgpallurid
    • alistades põhikonkurendi teel meistritiitlile 4:2
    • Laupäeval toimus Anna Haava nimelise Pala Kooli staadionil esimene Pala valla
    • tantsupäev, millel mitmekülgse repertuaariga esinesid erinevate põlvkondade
    • rahvatantsijad. Pala vald on üks tantsijate arvu poolest rikkamaid omavalitsusi kogu
    • Jõgevamaal. Tantsijatel olid seljas Kodavere kihelkonna rahvarõivad. Esimesele Pala valla
    • tantsupäevale lisas omamoodi vürtsi äikesevihm
    • Möödunud laupäeval Kasepääl toimunud Kalevipoja Kala – ja Veefestivalil autasustas
    • Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kodukaunistamise Ühenduse
    • korraldatud konkursi „Kaunis Eesti kodu” võitjaid. Üht kauni kodu omanikku, pajusilast
    • Heino Suttingut teatakse Jõgevamaal eelkõige kui videoentusiasti
    • Mustvees ja Kasepääl peeti möödunud laupäeval kolmandat Kalevipoja Kala- ja
    • Veefestivali. Festival algas puu istutamisega Mustvee kultuurikeskuse parki. Kasepääl käis
    • sel ajal juba laadapidamine (Mägi: 2007)
    • Jõgeva maakonna populaarseim ja enamkülastatav turismiobjekt on tänavu oma
    • kümnendat aastat tähistav Elistvere loomapark, mida arendab Eesti Metsaselts
    • Elistvere loomapark tähistab tänavu kümnendat sünnipäeva. Idee rajada Elistvere
    • loomapark pärines Saksamaa nõustamisfirma Komplan ettevõtluskonsultantidelt
    • Möödunud pühapäeval toimus esimene jumalateenistus Mustvees valmivas Betaania
    • koguduse palvelas. Uue pühakoja ehitamisega on Mustvee piirkond kindlasti võitnud, sest
    • siinsele paigale iseloomulik kultuuriline ja religioosne mitmekesisus on väärtus omaette
    • Jõgeva linna uudised
    • Kolhoosnik
    • Sajad virgad kätepaarid andsid enne maid Jõgeva tänavaile, väljakuile ja haljasaladele
    • nägusaima ilme, puhastades need talvisest saastast
    • Möödunud aastal tehti Jõgeva heakorrastamise ja haljastamise alal riiklike summade arvel
    • tõhusat tööd
    • Jõgeval kui parkidevaeses linnas tuleb aga haljastamisele erilist rõhku panna, kuna iga
    • haljastatud maa – ala, iga puu ja põõsas on väärtuslikuks lisandiks linna üldpildile (Ibid)
    • Jõgeval on praegu üle kahesaja individuaalehitaja, kuid nende arv, kes eesaedadesse
    • ilupuid ja põõsaid istutab, küünib vaevalt mõnekümneni
    • Jõgeva Kultuurimajja koguneb suur hulk kirjandussõpru kohtuma kirjanik Aadu Hindiga
    • Jõgeva Laste – Muusikakoolis lõppes kolmanda õppeaasta esimene pool. Poolsada
    • poissi ja tüdrukut andsid kinnistel kontsertidel aru, kui hästi või halvasti on nad õppinud
    • hoidma viiulipoognat, liigutanud akordionilõõtsa või klaveriklahve
    • Rajooni spordiliidu presiidiumi liikmetel tuli hiljuti mõte moodustada Jõgevale male
    • kabe klubi, mis hakkaks juhtima kogu rajooni male- ja kabealast tööd
    • Esimene koolipäev Jõgeva Keskkoolis. Liigutuspisarad läigatavad õpetaja Aru silmis
    • kui ta võtab vastu esimesed koolipoisid ja –tüdrukud. Õues vaadatakse veel kooli poole
    • tagasi. Ja seal ütleb väike poiss emale: „Tuleks juba homme.“
    • Punalipp
    • Vooremaa 1991-1992
    • Jõgeva segakoor „Laulik” alustab oma 34. tegevusaastat. Aasta jooksul esineti
    • paljudel Jõgeva linna üritustel
    • Sajandivahetusel ei olnud Jõgeval veel ei alevit ega ühtegi poodi. Esimesena ehitas
    • Ernst Miller Jõgeva jaama lähedusse praeguse Suure tänava äärde suure elamu ja pikad
    • kaubaaidad, kuid ta kauples ainult raske kaubaga. Pärnust toodi Jõgevale soola, kivisütt
    • rauda ja puuveerandikega silku, vahel ka heeringaid
    • Et põldude vahele sündinud Jõgeva linn on siiski ka rohelist ilmet võtnud, on suuresti
    • nüüdseks manalateele asunud Aleksander Orase teene, kelle sünnist hiljuti möödus 100
    • aastat. Enne surma jõudis ta veel juhendada, kuidas Piiri parki uusi puugruppe mulda
    • panna
    • Vooremaa 2007-2008
    • Ega väikelapse emal polnudki Jõgeval muud võimalust oma väikelapsele tegevust
    • leida, kui ise pea tööle panna ja omasuguste lapsevanematega koos midagi ette võtta
    • Nüüd on Jõgeval äsja avatud Kraaksupesa näol mängutuba olemas
    • Novembrikuu kolmandal nädalavahetusel toimus Jõgeva aleviku noortekeskuses
    • leivaküpsetamise õppepäev, kuhu kogunenud huvilised leiva valmimise protsessi jälgida
    • said. Leivaküpsetamise õppepäev toimus Jõgeva alevikus juba teist korda, eelmine leidis
    • aset poolteist aastat tagasi
    • Kasutatud kirjandus
    • Ajaleheartiklid

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    ppt
    Uudiste geograafia
    68
    docx
    Algustähe ortograafia
    59
    doc
    Kordamine eesti keele eksamiks
    66
    docx
    Maailmamajanduse geograafia
    132
    doc
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    45
    doc
    TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    174
    doc
    Kirjanduse mõisted A-Z





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !