USA sünd (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil.

Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodustasid 1760. aastal umbes 60% rahvast

Ajalugu

8

doc

Ameerika sünd - indiaanlased

Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse tein

Ajalugu

2

doc

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE

16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh ­ esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele Sektide koonumiskohaks sai Pennsylvania Pennsylvania rajas Willian Penn Vastu K

Ajalugu

2

rtf

Eurooplaste kolooniad Põhja-Ameerikas

Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi 3) usulised ja poliitilised põhjused( erinevate usulahkude tagakiusamine Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põhjused (lootus leida tööd)

Ajalugu

5

doc

Riik ja valitseja

7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahis

Ajalugu

3

doc

USA sünd ja Põhja-Ameerika Iseseisvussõda

Inglismaa tõlgendas seda mässuna ja kehtestas sunniaktid: piirati kohalikku võimu, majutus inglise sõduritele, suleti Bostoni sadam) Iseseisvussõda 1775-1783 1774. kogunes Philadelphias I kontinentaalkongress. Konflikti emamaaga püüti lahendada rahumeelselt. Radikaalsete jõudude survel alustati boikotti Inglise toodetele.1775.a toimus Lexingtonis esimene relvastatud kokkupõrge Inglise väeüksuse, Punakuubede ja kolonistide vahel. USA lipu sünd. Algul sooviti taastada 7-aastase sõja eelne olukord. Kui rahumeelsed otsused ei olnud võimalikud, otsustas II kontinentaalkongress 1776.a Briti kuningliku valitsuse volitused Ameerikas lõpetada. Loodi regulaararmee, mille juhatajaks sai George Washington. Valgustuse vaimus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon avaldati 1776.a 4. juulil. Selles põhjendati oma tegutsemisviisi, loeti ette kuningas George III kuriteod ja sellest järeldati õigus iseseisvusele.

Ajalugu

2

rtf

Teadlased,Sõjad.

Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794 Prantsuse teadlane,kes järeldas,et m

Ajalugu

14

pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil  Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel  Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalits

Ajalugu

Kommentaarid (0)