USA sünd (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

pptx

Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika Ühendriikide sünd  Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad ­ konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel.  Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted. Seit

Ajalugu

14

pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil  Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel  Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalits

Ajalugu

5

docx

Paragrahv 11,20-22 kokkuvõte

Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvast

Ajalugu

1

rtf

Ajalugu - 11. Ameerika Ühendriikide sünd

18. sajandi keskpaigas oli PõhjaAmeerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud p�

Ajalugu

2

rtf

Ajaloo seminar: Ameerika Ühendriigid

1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi. Sisserännanute arvu lasvades hakkas aga rahumeelne olukord muutuma. Järjest rohkem tekkis omavahelisi arusaamatusi, eriti maa küsimuses. Sisserännanud tungisid sügavamale sisemaale, hävitades indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselan

Ajalugu

3

doc

USA sünd ja Põhja-Ameerika Iseseisvussõda

Inglismaa tõlgendas seda mässuna ja kehtestas sunniaktid: piirati kohalikku võimu, majutus inglise sõduritele, suleti Bostoni sadam) Iseseisvussõda 1775-1783 1774. kogunes Philadelphias I kontinentaalkongress. Konflikti emamaaga püüti lahendada rahumeelselt. Radikaalsete jõudude survel alustati boikotti Inglise toodetele.1775.a toimus Lexingtonis esimene relvastatud kokkupõrge Inglise väeüksuse, Punakuubede ja kolonistide vahel. USA lipu sünd. Algul sooviti taastada 7-aastase sõja eelne olukord. Kui rahumeelsed otsused ei olnud võimalikud, otsustas II kontinentaalkongress 1776.a Briti kuningliku valitsuse volitused Ameerikas lõpetada. Loodi regulaararmee, mille juhatajaks sai George Washington. Valgustuse vaimus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon avaldati 1776.a 4. juulil. Selles põhjendati oma tegutsemisviisi, loeti ette kuningas George III kuriteod ja sellest järeldati õigus iseseisvusele.

Ajalugu

8

doc

Ameerika sünd - indiaanlased

Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse tein

Ajalugu

6

docx

USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

Ajalugu ­ Kordamine 1. Põhja-Ameerika Iseseisvussõda: millal oli, miks soovisid Inglise asumaade elanikud emamaast eralduda, miks see õnnestus, USA valitsemissüsteem 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või n�

Ajalugu

Kommentaarid (3)