USA peale teist maailmasõda - 1974 (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid (1945-1995) Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas T

Ajalugu

5

docx

USA presidendid pärast II maailmasõda

riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. Ühendriigid võtsid enda peale Vaba Maailma kaitsmise, kuid samal ajal ka selle juhtimie, nõudes puhuti järelandmisi ja vastutulekut neilt riikidelt, kes vajasid kaitset. 1949: Mao Zedong Hiina Rahvavabariiki välja kuulutamas Hiina kodusõjas tugevdas kommunistide võit Hiinas tugevndas kommunistide positsioone kogu maailmas, aidates eriti kaasa nende mõjuvõimu laienemisele Aasia. NSV Liidul valmib aatompomm Nõugkogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist

Ajalugu

15

docx

Ameerika Ühendriigid 1945-1963

suunatud mitte ühegi riigi või doktriini, vaid nälja, vaesuse, meeleheite ja kaose vastu". Esimesel abi planeerimisel alasel kohtumisel osales ka NSVL, kuid jäi hiljem kõrvale, et mitte avaldada andmeid oma majanduslike ressursside ja probleemide kohta ning alluda Lääne kontrollile abi kulutamise üle. Ülejäänud 16 riiki esitasid oma ettepanekud, mille kogumaksumus ulatus lõpuks 17 miljardi dollarini, jagunedes nelja-aastase perioodi peale. 1948. aastal aktsepteeris Kongress Euroopa majandusliku taasülesehituse plaani, mis sai nime ,,Marshalli plaan" ning mida peetakse seni edukaimaks USA välispoliitiliseks algatuseks. Nõukogude Liidu domineerimine Ida-Euroopas ajas lääneriigid ärevusse. Vaoshoidmispoliitika majanduslike meetmete täiendamiseks püüti luua sõjalist liitu. Selle taotluse eesotsas olid Ameerika Ühendriigid. 1949. Aastal asutasid USA ja 11 riiki Põhja-Atlandi Lepingu

Ajalugu

2

rtf

USA 1945-1974

AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Majandus: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: - demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu - mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas: - Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis - Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene

Ajalugu

5

doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

· Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides  13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D

Ajalugu

13

doc

USA presidendid XX sajandil

Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 ­ 8. märts 1930) oli Ameerika Ühendriikide 27. president. Ta oli ametis aastail 1909 ­ 1913. Thomas Woodrow Wilson (28. detsember 1958 ­ 3. veebruar 1924) oli Ameerika Ühendriikide President aastail 1913 ­ 1921. 8. jaanuar 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest Maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Warren Gamaliel Harding (2. november 1865 ­ 2. august 1923) oli Ameerika Ühendriikide 29. president. Ta oli sellel ametikohal 1921­1923. Tema ametiajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid Eesti iseseisvust. John Calvin Coolidge (4. juuli 1872 ­ 5. jaanuar 1933) oli Ameerika Ühendriikide 30. president. Ta oli ametis aastail 1923­1929. Herbert Clark Hoover (10. august 1874 ­ 20. oktoober 1964) oli Ameerika Ühendriikide 31. president

Ühiskonnaõpetus

5

docx

USA presidendid

pidurdusdoktriini käevitamine seoses Vahemere idaosa(Kreeka ja Türgi )kriisiga,1948 Marshalli plaaniga eraldat Euroopa majanduslikuks taasülesehitamiseks 13miljardit $ Euroopa majandusliku USA mõju alla, Suurbritannia iseseisvuse nimel loobus M. Plaani toetustest. 1948-1949 Berliini blokaadis Läänesektorite varustamine õhusilla abil. Sisuliselt algas Saksamaa pärast külm sõda 1949 NATO asutamine,1951 USA algatusel loodi sõjaline blokk ANZUS(Austraalia, Uus-Meremaa ja USA), 1949 a. Peale NSVL aatomipommi valmimist algas võidurelvastumine,1950 vesinikupommi väljatöötamise plaan, Hiina kodusõjas (1946-1949) abistati kommunistidega sõdivat Chiang Kaisheki 2mlrd $, 1950-1953 osavõtt Korea sõjast, 1948 a koheselt(15minuti pärast) tunnustati Iisraeli riigi väljakuulutamist. DWIGHT EISENHOWER(1953- 1961): jõukas ja suhteliselt rahulik ühiskonnaperiood. SISEPOLIITIKA: President püüdis piirata oma rolli

Ajalugu

6

pdf

Üliriigid - USA / Nõukogude Liit / Välispoliitika

Areng oli tohutu. President Eisenhoweri ajal kujunes välja nn. sõjalis-tööstuslik kompleks – sõjaväelaste ja töösturite liit, võimas sõjatööstus. 1960. aastail, Kennedy ja Johnsoni ajal, oli suur majanduslik tõus. Tõusu aluseks oli Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949).

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)