USA ja Venemaa välispoliitika sarnasused ja erinevused (0)

Sarnased õppematerjalid

22

pdf

Suurriikide välispoliitika loengu konspekt

SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused.

Diplomaatia

10

doc

Maailmapilt enne Esimest maailmasõda

IMPERIALISM 1870 - 1914 Imperialism on maailma jagamine suurriikide vahel majanduslikeks ja poliitiliseteks mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus: 1. USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks. 2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN

Ajalugu

12

pdf

Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte

normatiivne kord (rahvusvahelised seadused) Algas rv kongresside ajastu. Tänapäeva konverentside ja ümarlaudadade kujunemine. Napoleon Bonaparte: 1799-1804 1. konsul. 1804-1814-imperaator 1814-1815 Napoleoni sõjad. 1812- sissetung Venemaale ja kiire häving. Viini-Kongress 1814-1815: Tegelikkuses 3 lepingut. I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

12

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Antandi riigid ei arvestanud teiste riikide soovidega ja nad tahtsid enda mõjuvõimu. Seetõttu ei paiknenud uued riigipiirid nii, et ei tuleks uut sõda. Peale riigipiiride sõlmimist avastati, et eri riikide ja rahvaste vahel on tõsiseid erimeelsusi. Mandri-Euroopa üheks sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai Prantsusmaa. Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi ­ Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid ­ Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping ­ Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria-

Ajalugu

90

docx

Geopoliitika lühikonspekt

suuriikide ja impeeriumi loojad veel enne kristuse sündi. Sõna geopoliitika koosneb kahest sõnast, geograafia (geo) ja poliitika. Poliitika üheks tunnuseks loetakse N. Machiavelli väljendust, et seal on lubatud kõik, ehk lubatud ja lubamatud moodused oma huvide realiseerimisel. Geopoliitikat iseloomustab: George Renner (1942), arvas, et kontrolli saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja nende alusel tegutsemise küsimus. Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema geograafilisest asupaigast. Seega asupaik dikteerib omad poliitilised, s.h. ka majanduslikud ning sõjalised huvid ja eesmärgid. Poliitika üheks eesmärgiks on olnud ja ilmselt ka jääb võõra territooriumi hõivamine või hegemoonia kehtestamine oma huvides (Sergei Baburin). Geopoliitikas subjektiks on poliitika, objektiks geograafilkine ruun või tasapand. Ggeopoliitika kui teadus kuukub rahvusvahelise välis- ja

Poliitika ja valitsemise alused

19

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel ­ USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa  · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921)

Ajalugu

89

doc

Ajalugu

Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism ­ "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare. Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port-Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama. Jaapani laevastiku admiral - Togo. Vene laevastiku admiral - Makarov. Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser. Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA. Jaapan alustas esimesena lahingutegevust - ühes Korea sadamas piirasid Jaapani laevad 2 Venelaeva sisse. Venelased lasid ise need põhja, et mitte alistuda

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu ­ Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi

Ajalugu

Kommentaarid (0)