USA, Saksamaa ja Jaapani ajalugu (1)

Sarnased õppematerjalid

2

txt

Eesti Vabariik aastail 1920-1933

EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud; see on ka nimetatud phiseaduse (mis muidu oli vg

Ajalugu

7

doc

Kordamine ajaloo eksamiks

Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mjutas kige rohkem Siuru rhm. 6) Eesti II Maailmasja ajal - Teine Maailmasda ja sellega seonduvad sndmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nukogude Liidu alla lksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Lti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Prst lks leedu siiski NSVsse. 2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sjalised ja poliitilised liitlased. 3. Teine Maailmasda algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939. 4. Baaside leping - Kui II Maailmasda hakkas silitas Eesti tieliku

Ajalugu

8

txt

I maailmasõda Kokkuvõte

toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimrvad. Esimene maailmasda on saanud oma nimetuse suure sjatandri (le 4 miljoni km2) ja sdivate riikide rohkuse tttu (sja lpuks osales 38 riiki, kus elas 75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasja phjusteks olid suurriikide vastuolud: vitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi vimaluste, mjupiirkondade ja asumaade prast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal slminud sjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal hines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 slminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks slminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate prast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi.

Ajalugu

2

txt

Kuld, referaat

KULD (AU) Kuld on keemiline element jrjenumbriga 79, mille keemiliseks smboliks on AU. Kullal on ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka

Keemia

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve

Ajalugu

2

txt

1914-1924 I maailmasõda

II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas

Ajalugu

4

doc

USA, Saksamaa, Jaapan ja Põhjamaa peale II MS

Eesmärgiks oli Lääne demokraatia tugevdamine ja vastuseis Nõukogude Liidu katsetele levitada maailmas kommunismi.Probleemiks muutusid sündmused Indo-Hiinas, Vietnami sõda. 8.USA välispoliitika 1970 Kirjutati alla Vietnami sõja lõpetamise leppele.USA väed lahkusid Vietnamist. 9.USA välispoliitika 1980 USA loobus pingelõdvendusest, NSVL sunniti USAga võistlema.Peale NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailmas. 10.Mis toimus Saksamaal.. 1949 - loodi Saksamaa Liitvabariik 1955 - Saksamaa Liitvabariik võeti vastu NATO'sse 1989 ­ Berliini müüri lammutamine 1990 ­ Saksamaa ühendamine 11.Kuidas oli korraldatud Saksamaa haldamine peale II MS? Saksamaa jaotati 4 okupatsioonitsooniks USA,UK,Prantsusmaa ja NSVLi vahel. 12.Millised alad Saksamaast eraldati/kellele need anti? Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ning NSVLile, kes sai ka osa Ida-Preisimaa territooriumist. 14.SLV peamised erakonnad

Ajalugu

2

odt

Peale teist maailmasõda

kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks. 60 lõpul algas majanduskriis. Konkurents tugevnes maailmaturul. Immigrantide sissevool. Ülemaailma majanduskriis. Sots.dem.id üritasid ellu viia riigi suuremat sekkumist majandusse, et aidata turumajandust. Kuid loobus ning läks üle kokkuhoiupoliitikale. Tänu muudatustele algas 80ndatel aastatel jälle majanduse tõus. Jaapani majandusime Põhjalike ümberkorraldustega algas Jaapani majanduse kiire taastumine ning areng. Majanduslikuks suurriigiks hakkas Jaapan muutuma Korea sõja päevil, tarnides USA armeele sõjavarustust. Veidi rohkem kui kolmekümne aasta,st 1980. A keskpaigaks, suurenes tööstustoodang 24 korda. Jaapani imetlusväärselt kiiret arengut 1950.-1960. Aastail nim Jaapani majandusimeks. Kõigi nende edusammude taga on range kord,jaapanlaste pingeline töö. Majanduse arengut soodustab ka riiklik poliitika,eraettevõtluse abistamine, teadusele ja

Ajalugu

Kommentaarid (1)