USA 19201930. aastail
USA sisepoliitiline elu: vabariiklased
ja demokraadid
USA riigikord vabariiklik kord, seadusi
võttis vastu Kongress, president 4 aastaks
Vabariiklased vabaturumajandus riigi
sekkumiseta
Demokraadid vabaturumajandus vajadusel
riigi sekkumisega
Majanduslik liberalism riik sekkub
majandusse minimaalselt
Vaba turu võidukäik
1920. aastail võidutses USAs vabaturg
Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati
Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad,
lennundus, aspiriin, dzäss
Empite State Building
Ehitatud 193031
Esimene lend üle Atlandi
Charles Lindebergh ja tema Spirit of St.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinu14
Õppematerjali autor
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2. kuulutati phiseaduse vastaseks mned ettevtjate vabadusi piiravad seadused 3. veti kasutusele uut tehnikat ja uusi tootmisviisi, algas hulgitootmine 4. hakati ehitama pilvelhkujaid 5. sai alguse reisilennundus " Al Capone on ndsest boss ... " 1. 1920. aastatel kasvas ka kuridegevus seoses keeluseadusega (alkohooli seadus) 2. sdistati Kongressi ja valitsust vimu kuritarvitamises 3. tekkisid maffia rhmitused millega ei kaasnenud ainult alkoho
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juh
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934
suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 4. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning
Leping lõpetas sõja, tagas eestlastele soodsa idapiiri ning lahendas ka majanduslikke probleeme. Seda lepingut nimetatakse Tartu rahuks, mis on eestlastele olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos, sest sellega loobus Venemaa õigustest Eesti üle ning tunnustas Eesti iseseisvust. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1920-1934. 1920. aasta põhiseaduse järgi teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Neil aastail osalesid poliitikas paljud erakonnad ning erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ja Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Erakondade vaheliste vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsusest lagunes kiiresti. 1930. aastatel tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, elatustase langes ning kasvas tööpuudus
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna;
23.Fasism-äärmuslik diktatuurivõim 24.Fascio di combattimento-Võtlusliit, sinna kuulusid töötud ja sõjaväelased 25. Mustsärklased itaalia fasistid, kes kandsid musti särke. 26.Fasistide võimule tuleks Itaalias Tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuulunud rahvast hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistide parteiks, mille etteotsa sai Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid. 27.Benito Mussolini-oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. 28.Mussolini õpetused: · Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus · Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 29.Itaalia vallutas 1930: · Abesiinia · Albaania · Ja teised alad 30.Natsipartei:PTK 8 31
juba algusaastatest peale. Viimase 200 aasta jooksul on USAsse emigreerunud rohkem kui 50 miljonit elanikku, see on rohkem kui kõikidesse teistesse peamistesse immigratsiooniriikidesse kokku. Sisserännu suunad on aastate jooksul muutunud. Kui 18. sajandi lõpust kuni 1890ni tuli asukaid kõige rohkem Briti saartelt, Saksamaalt ja Skandinaavia riikidest, siis 1890st kuni I maailmasõjani Lõuna ja Kagu-Euroopast. 1924. aastal hakati sisserännet rangelt piirama. Sõdadejärgseil aastail hakati sisserändu soodustama ning kaotati kvoodid. Selle tulemusel suurenes taas immigratsioon Euroopast. Pärast 1965. aastat on suurenenud sisseränne Aasia regioonist ning Ladina-Ameerikast, kusjuures 1970tel immigreerus nendest piirkondadest neli korda rohkem inimesi, kui Vanast Maailmast. Ehkki sageli arvatakse, et sisserändajad jäid pidama Idarannikule, ei olnud see alati nii. Kuigi 1890. aastal olid 68% Bostoni, 71% Broklyni ja 80% New Yorgi elanikest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid