UNIVERSUM (0)

Sarnased õppematerjalid

30

pptx

Galaktikad ja universum

Suur Magalhaesi pilv • Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. • Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. U N I Vsuure • Lõpmata E Rulatusega S U Mruum. • Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika ja ka teised galaktikad. • Universum kasvab pidevalt. • Selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. • Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks. • Kogu universumi suurus pole teada – see võib olla lõpmatu. • Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel meelel, et kõige paremini kirjeldab meie SUUR PAUK EHK BIG BANG • Mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. • Hüpoteetiline sündmus. • ~ 13.8 miljardit aastat tagasi. • Universum hakkas

Astronoomia ja astroloogia

8

doc

Referaat Universumist

Referaat Universum Universum  Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm.

Füüsika

11

docx

Universum

Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht,

Füüsika

3

docx

Füüsika konspekt. Astronoomia töö II

galaktika kaugusest. lähemal väiksem kiirus kaugemal suurem kiirus Hubble'i konstant Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum me elame paisuvas universumis maailm on tekkinud Suure Paugu tagajärjel 75-100 13.Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikad moodustavad galaktikate parvi. Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure. 14.Mis on Universum? Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 15.Milline on Universumi praegune temperatuur?Milline oli ta minevikus? 1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri maksimum asub lainepikkusel =1,07 Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C) ­ Universumi temperatuur. Me teame, et tegemist on paisuva ja seega ka jahtuva Universumiga

Füüsika

8

docx

Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng

Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune

Füüsika

15

docx

Astronoomia

Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma

Astronoomia ja astroloogia

10

rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised g

Loodusteadused

16

docx

Linnutee ja teised galaktikad

Kaiu Põhikool Referaat „Linnutee ja teised galaktikad“ Autor: Angelika Pung Juhendaja: Marko Orav 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5 Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad..............................................................5 Elliptilised galaktikad........................................................................................... 6 Korrapäratud galaktikad...................................................................................... 6 Omapärase

Astronoomia ja astroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)