“U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED – 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS” (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

docx

JÄÄHOKI Intervjuu näidis

mängijad hindavad isegi kõrgemalt kui olümpiamängude või maailmameistrivõistluste esikohta. Rahvuslik Jäähoki Liiga (National Hockey League, NHL) alustas tegevust 1917. aastal. Euroopasse jõudis jäähoki 19. sajandi lõpus. 1908. aastal asutati Pariisis Rahvusvaheline Jäähokiliit (pr Ligue Internationale de Hockey sur Glase, LIGH; ingl International Ice Hockey Federation, IIHF). Olümpiamängudele jõudis jäähoki pärast iluuisutamist teise talispordialana 1920. aasta suvel Antwerpenis, neli aastat enne esimest taliolümpiat. Esimesed ametlikud maailma meistrivõistlused korraldati 1930, Euroopa meistrivõistlusi peetakse aastast 1910. 1932. aasta olümpiamängudest 1968. aasta olümpiamängudeni tunnistati olümpiavõitja ühtlasi maailmameistriks ja parim Euroopa võistkond Euroopa meistriks. Naised mängisid hokit esimest korda Ontarios 1892. aastal. Kuni 1916. aastani korraldati naistele mitmesuguseid turniire, siis järgnes pikem vahe

Sport

29

doc

Võrkpall

Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja,

Sport

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006  Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2

Sport

323

doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0  SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia

252

doc

Rakendusmehaanika

koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest.

Materjaliõpetus

65

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12

Mõõtmestamineja tolereerimine

90

doc

Nimetu

*Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine) *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine. Feministlik- riitus puudutab seda kus tal on kohane teistsugune seksuaal käitumine ja roll. Maskuliine- on sama lugu . Noormehed eelkõige seksuaal käitumise mustri omaks võtmine. Kas neid riituseid on läänekultuuris? Mis näitavad sulle seda, et sa oled nüüd suur, leerid, autojuhtumise õigus, hääletamiseõigus, abikaasa võtmise õigus. (Eriti tüdrukutel esimene seksuaal valdkond, see on märk, mis tähistab verstaposti, et ollakse suur ja naine.) Piirperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel (Psühholoogiline) 1Vanuse terminites- piirjooned paindlikud

Arengupsühholoogia

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Teadusministeeriumile: 1) noorteühingu registrisse kandmise avalduse; 2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi väljavõtte; 3) mittetulundusühingu põhikirja koopia; 4) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud arengukava, milles märgitakse noorteühingu arenguprintsiibid ja -suunad. (2) Noorteühingute registrisse kantud noorteühing esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks: 7 1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu selles; 3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. (3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni.

Amet

Kommentaarid (0)